Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja pinna ehitus. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse. Uuenduseks said ka lamekatused. Pärast teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas. Kuigi natsionaalsotsialistide võimuletulekuga üldine areng Euroopas pidurdus, levis see Ameerika Ühendriikides. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago. Samal ajal arenes ka konstruktivism. 20.sajandi esimeste kümnendite arhitektuuri iseloomustasid insener-tehnilised uuendused -uudsed materjalid,
Bauhaus 1919. a ja tänapäeval Funktsionalismi tunnused: – ei rõhunud isikupärale – geomeetrilise vormi, värvi, joone täpsus – eri materjalide omapära maksimaalne arvestamine – hooned olid lihtsa ja range vormiga – siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks – terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse – lamekatuste ehitus – esemete ja hoone vorm pidi lähtuma nende funktsioonist Tuntuimad funktsionalistid-arhitektid • Walter Gropius (“Bauhaus”) • Ludwig Mies van der Rohe • Le Corbusier • Ehitati ärinaisele • Märksõnadeks “inimene”, “varjupaik” ja “loodus” • Interjööris vähe seinu, seega mini- malistlik “luu ja nahk” hoone • 2004 a müüdi maja
valgustugevuse reguleerimise võimalus. Soovitav on kasutada päevavalgusele lähedase spektriga valgusallikaid kompakt- või luminofoorlamp spektriga valge (nw) või ka soe valge (ww). Tavalise hõõgpirni kollakas valguses inimene väsib, tema keskendumisvõime ja aktiivsus kahanevad. Samal põhjusel ei sobi töölaua kohale ka halogeenlamp. Kaasaaegsete büroohoonete põhiliseks probleemiks on ventilatsioonisüsteemi kaudu ringlev õhk. Kuna aknaid (klaasseinu) tuulutamiseks avada ei saa, kuumeneb õhk üle. Ka õhu suur süsinikdioksiidisisaldus eurostandardile vastavate akende-ustega ruumis on tõsine probleem. Töötajad kannatavad hapnikupuuduse all ja nimetatud olukorraga võivad kaasneda vaevused, mis on omased madala vererõhu all kannatajatele peavalu, töövõime langus, virvendus silme ees ja halb enesetunne. Samuti muutub õhu saastatus aasta-aastalt suuremaks probleemiks
Seda põhimõtet järgides projekteeriti uued hooned lihtsa ja range vormiga ning ilma igasuguste kaunistusteta. Nii tundubki funktsionalistlik ehitis sageli koosnevat justkui ilustamata geomeetrilistest vormidest. Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse. Innovatiivne oli ka lamekatuste kasutuselevõtt. Walter Gropius (1883-1969) Gropius tahtis luua arhitektuuri, mis sobiks masinate, raadio ja kiirete autode maailma ning mille funktsioon oleks tema vormides selgelt ära tuntav. Ta tahtis ühendada kõik visuaalsed kunstid arhitektuuri juhtimisel ühtseks tervikuks, mille abil pidi muutuma kogu elukeskkond. Ühendamise aluseks pidi olema praktilisele
Seda põhimõtet järgides projekteeriti uued hooned lihtsa ja range vormiga ning ilma igasuguste kaunistusteta. Nii tundubki funktsionalistlik ehitis sageli koosnevat justkui ilustamata geomeetrilistest vormidest. Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse. Innovatiivne oli ka lamekatuste kasutuselevõtt. Walter Gropius (1883-1969) Gropius tahtis luua arhitektuuri, mis sobiks masinate, raadio ja kiirete autode maailma ning mille funktsioon oleks tema vormides selgelt ära tuntav. Ta tahtis ühendada kõik visuaalsed kunstid arhitektuuri juhtimisel ühtseks tervikuks, mille abil pidi muutuma kogu elukeskkond. Ühendamise aluseks pidi olema praktilisele
annaabi.ee 
