ülalpidamise ülikoolilt, kuid vastutasuks pidi ülikoolile tegema mitmeid teeneid. Aastal 1664 oli ta scholar ehk täieõiguslik üliõpilane, aastal 1665 lõpetas ta ülikooli kursuse baccalaureuse ja 1668.a. magistri astmega. Veel on Newtoni ülikooliajast teada, et aastal 1666, ostis Newton endale klaasprisma valgusnähtuste uurimiseks. Arvesse võttes klaasasjade kõrget hinda tol ajal, võib seda lugeda suureks sündmuseks Newtoni elus. Newton klaasprismaga. Pärast kaheaastast eemalolekut ülikoolist, tuli aastal 1667 Newton Cambridge´i tagasi, kus matemaatikaprofessor dr.Barrow oma kohalt tagasi astus ja oma asemikuks Newtonit soovitas. Professoriks oli Newton Cambridge´i ülikoolis 30 aastat (1669-1699). Selles ajavahemikus tegi Newton kõik oma leiutised ja tegi väsimatut tööd mitmesugustel uurimisaladel. Vahetpidamatu tugev vaimne pingutus ligi 30 aasta jooksul mõjus lõpuks Newtoni tervisele
-) Mida kõrgem on valgusallika temperatuur, seda sinakamat valgust ta kiirgab. -) Mida kõrgem on valgusallika temperatuur, seda rohkem valgust ja kiirgab. 2.1.4. Valge valgus, kui liit valgus. Punane Oraanz * Kõik vikerkaare värvilised valgused on "peidus" Kollane valges valguses, seda tõestas inglise füüsik Roheline Isaac Newton tehes katse klaasprismaga. Helesinine Vikerkaare värvilist riba nimetas Newton spektriks. Sinine Selle põhi komponendid on: Violetne -) Valgevalgus on liitvalgus 2.1.5. Valge ja must pind * Selleks, et keha näha, peab kehalt tulev valgus langema meile silma. Kui valgus langeb kehale, siis osa peegeldub, osa neeldub. -) Mustana näeme pinda milles põhiline osa valgusest neeldub. -) Valgena näeme pinda millelt põhiline osa valgust peegeldub.
annaabi.ee 
