kallutame end kurvi sissepoole, koormust kepi otsas üle õla kandes jätame ette käe poole pikema „jõuõla“, et ei peaks nii kõvasti hoidma, pilvede kogunedes valmistume vihmasajuks jne. Väga paljud inimese tunnetatud ja ennustatud nähtustest kuuluvad füüsikateaduse valdkonda. Kuid inimese tajud võivad olla petlikud. Läikivat pinda tajume ekslikult alati ka libedana, kuigi pehmed kummitallad haakuvad väga hästi näiteks klaaspinnaga ega libise sellel üldse. Ka ei suuda me kauge objekti tegelikku kiirust õigesti hinnata. Näiteks vaadates kaugel olevat maja ei suuda me tema kõrgust õigesti hinnata, kui selle läheduses pole mõnda juba meile tuttavat keha. Samuti tunduvad vahemaad, mida läbime palju pikemad, kui oleme väsinud. Ka aeg näib mööduvat aeglasemalt, kui meil on igav ja pole midagi teha (näiteks oodates järjekorras). Samas liigub kell väga kiiresti siis, kui oleme kuhugi hiljaks jäämas
hoonet: lääne poole kasvuhoone ja ida poole pildigalerii. Alumisele parteri tasapinnale rajati ida- läänesuunaline telg, mis juhtis Potsdami linnast läbi aia vaate boskettidele ning rondeelidele läänes. Alt ei paistnud madalana tunduv hoone üldse silma, see jäi varjatuks tõusvate klaasterrasside tõttu. Väliselt saavutati sellega soovitud eraldatus ja väljendusrikkus. Kindlaks kujunduselemendiks kujunes puuviljakasvatuse eesmärgil terrassidele paigutatud aknad oma peegeldava klaaspinnaga. Koostanud: 84Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Schwetzingen. Veel üks täiesti sümmeetriliselt välja rihitud ja ringikujulise parteriga ainulaadne aed tekkis Schwetzingenis. See on kõrgbarokne kompleks Carl Theodori ajast, mille aiad kujundati alates 1753. a algselt õukonnaaednik Ludwig Petri poolt (1714-1794), hiljem oli kujundajaks Nikolaus Pigage
annaabi.ee 
