korrastati ja kujundati väga suuretes ulatustes. 1.9 Türi ärihoone Eesti kevadpealinn Türi on tuntuks saanud oma väikeste eramute ja neid ümbritsevate aedadega, mille heakorrastamise eest jagatakse tiitleid juba 1977. aastast. 2008. aastal alustati väikesesse aedlinna Järvamaa modernseima hoone, T-keskuse (vt joonis 1.9), rajamist. OÜ Postman & Postman tellimisel ja arhitektibüroo OÜ ArcSolution projekteerija Gert Kösteri poolt kavandatud kaasaegne klaasmaja valmis 2009. aasta mai kuuks. Hoone on püstitatud täpselt kesklinna Viljandi tänava algusesse. Oma uuendusliku välimusega tekitab see maja endiselt lahkarvamusi linlaste seas, et kas sellise moeka arhitektuuri püstitamine aedlinna oli mõistlik. Keskuse vahetus läheduses ronoveeriti ka Türi kultuurimaja, mille külge ehitati väga moderne kaarja põhiplaaniga muusikakool, mis on saanud äärmiselt positiivset tagasisidet. [4;9]
ühendavad teed, kanalid ja tiigid. Nelinurkne muruplats, 300x300 m, moodustab korrapärase tühiku pargi keskel: ühest servast ulatub plats jõeni, pargi teise serva lõpetavad kaks monumentaalset kasvuhoonet. Muruplatsi ümbritsevad väiksemad, iseseisvad, kuid siiski omavahel seotud aiad, mis muutuvad looduslikust maastikust jõe ääres arhitektuurseteks maastikeks linnapoolses pargiservas. Muruplatsi põhjaserva kujundab rida metsasalusid, kuus väikest klaasmaja ning kuus järjestikust aeda; aiad seovad mineraale, taimi ja aistinguid läbi värviassotsiatsioonide. Punases aias näiteks domineerivad viljapuud, viidates maitsemeelele. Raua punane on seotud punaste marjadega ning taimedega, millel on roostekarva lehed. Pargi põhjaserv on üldjoontes visandatud kanalina, mida täpistavad kuubid, mis samaaegselt kujutavad grotte ja belvedere' sid. Vesi, Prantsuse aiatraditsioonide kohaselt disaini element, esineb põhilisena kogu pargi
annaabi.ee 
