hüvitistele. Naised aga pidid tööst üles ütlema, kui nad abiellusid või rasedaks jäid, mis jättis nad madalatele positsioonidele väikse või mitte mingi karjäärivõimalusega. Kuna ainult abielus töötajad said ligipääsu teatud hüvitistele, siis üksikud naised ei saanud neist osa võtta. Pamela kirjeldab, et inimesed arvasid, et tööd peaks pigem andma meestele kui naistele – naised peaksidki koju jääma. Tekstis tuuakse välja ’klaaslae’ mõiste. Palun selgitage, mida antud mõiste uuringu kontekstis tähendab ning tooge kaks näidet. See tähendab, et just kui on loodud kõikidele inimestele ideaalsed tingimused, kuid naised ei saa neid tingimusi kasutada, juhul kui nad just pole vallalised. Nad peaksid omandama kõik ideaalsele töötajale omased karakteri tunnused. 1. näide: Naised polnud otsustavatel positsioonidel. Mõned naised on mänedžerid ja vahetusevanemad, kuid mitte ühtegi naist pole äri juhtimise tipus
Kõige suurema tähelepanu all on sooline diskrimineerimine, s.h. 1. Osalusmäär otsustamisel 2. Staatus ja palk tööturul 3. Tasustatud ja tasustamata tööde jagunemine Diskrimineerimine tööturul: Tööhõivega seotud diskrimineerimine - töölevõtmine, töölt vallandamine või koondamine; Ametialane diskrimineerimine – nn naiste ja meeste tööd, eelarvamuslik töö ja selle tegija ettekujutus; Nn. ‘klaaslae fenomen’, kus teatud gruppide esindajatel on raskem kui teistel saavutada kõrget ametiposti ning ebavõrdsusilmingud edutamisel. Palgadiskrimineerimine- samal ametikohal saavad töötajad erinevat tasu. Ebavõrdse töötasu probleem - samaväärse töö eest saadakse erinevat tasu. --- Diskrimineerimisteooriad: 1. Gary Beckeri diskrimineerimisteooria Diskrimineerimismaitse kui distantsihoidmine mingi grupi esindajate suhtes (Beckeril
annaabi.ee 
