Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"klaaskolvist" - 3 õppematerjali

Kütused ja põlemisteooria praktikum 2 - VEDELKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE
3
docx

Kütused ja põlemisteooria praktikum 2 - VEDELKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE

5. Püüdur 6. Kondensaator Kateseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Niiskus on kütuse kahjulik komponent, ta vähendab kütuse kütteväärtust, suurendab põlemisgaaside mahtu, halvendab süttimist jne. Küttemasuutide niiskus ei tohi ületada 1,0% masuudil 40 ja 2,5% masuudil 100 ja 200. Vedelkütuse niiskuse määramise meetod põhineb veehulga määramisel, mis aurustatakse teatud massiga kütuse proovist. Vedelkütuse niiskuse määramisseade koosneb klaaskolvist mahuga 500 ml (nr 1), püüdurist (nr 2), kondensaatorist (nr 3) ja kuumutajast (nr 4). Püüdur kujutab endast koonilise allosaga silindrilist katseklaasi (mahuga 10 ml). Püüdur on gradueeritud vahemikus 0 kuni 1 ml iga 0,05 ml järel ja 1 kuni 10 ml iga 0,2 ml järel. Kuumutajana kasutatakse kas kinnise spiraaliga elektripliiti või laboratoorset gaasipõletit. Töö käik Uuritav vedelkütuse proov segatakse klaasanumas loksutamise teel 5 minuti vältel,

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
Valgusallikad
3
odt

Valgusallikad

Valgusallikad 1. Hõõglamp. Hõõglamp on lamp, milles optilist kiirgust tekitab hõõguv tahke keha. Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Kõige tavalisem-elektrihõõglamp- koosneb klaaskolvist ja selles paiknevast elektrivooluga kuumutatavast hõõgkehast (hõõgniidist, hõõgribast, hõõgvardast vms). Hõõgniit valmistatakse volframist(sulamistemperatuur 3400°C), kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit on kompaktsuse eesmärgil enamasti kujundatud keermikuna.

Füüsika → Füüsika
59 allalaadimist
Liivakell
9
doc

“Liivakell”

loodusajakiri.ee/horisont/artikkel396_389.html http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel430_424.html 7 Liivakell Liivakell on üks vanimaid ja lihtsamaid kelli, tulid kasutusele keskajal ja nendega sai mõõta isegi veerandtunde ning minuteid. Enne 16 sajandit kasutati liivakelli laialdaselt meresõidul, kirikutes, töökorraldusel. Liivakell koosneb kahest ahendi kaudu ühenduses olevast klaaskolvist, milles on peen liiv. Aega mõõdetakse liivakella ümberpööramise hetkest alates ülemisest kolvist alumisse voolanud liiva hulga järgi. Kogu liiva voolamisel ühest anumast teise kulub alati sama kaua aega. Lisa joonis! Tänapäeval kasutatakse liivakelli vähe, põhiliselt lauamängude juures aja mõõtmiseks, meditsiinis protseduurikellana, nõupidamistel sõnavõttude aja mõõtmiseks ja köögis muna keetmise juures. Praktilisene töö käik

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun