Katusematerjali tugevuse määrab tugikangas. Katusekatte nii keevitus meetodil paigaldamisel kui ka mehaanilisel kinnitamisel spetsiaalsete tüüblite vi kruvidega peaks eelistama tugeva ja madanemiskindla mittekootud polüesterkiudkangaga armeeritud materjale. Mida suurem on tugikanga pinnamass (norm. 140-200 g/m2), seda tugevam on katusekate. Suurendatud koormustega katustel peaks kasutama tugevamat kuni 250g/m2 mittekootud polüesterkiudtugikangaga armeeritud materjale. Klaaskiudtugikangaga armeeritud katusematerjalid on tunduvalt nrgemad ning leiavad kasutamist teatud tüüpi lamekatuste remondiks. Materjali alumine kaitsekiht on tavaliselt huke PE-kile vi liivapuiste, mis kaitseb rullmaterjali kokku kleepumisest ning vimaldab katusematerjali kiiremat lahti rullimist paigaldamisel. Tavaliselt kasutavad tootjad logoga tähistatud kaitsekilet, mis paigaldamisel gaasipoletiga ära sulab ning sellega on tagatud kuumutatud bituumeni tugev nakkuvus aluskihiga.
renoveerimisel. Katusematerjali tugevuse määrab tugikangas. Katusekatte nii keevitus meetodil paigaldamisel kui ka mehaanilisel kinnitamisel spetsiaalsete tüüblite vi kruvidega peaks eelistama tugeva ja madanemiskindla mittekootud polüesterkiudkangaga armeeritud materjale. Mida suurem on tugikanga pinnamass (norm. 140-200 g/m2), seda tugevam on katusekate. Suurendatud koormustega katustel peaks kasutama tugevamat kuni 250g/m2 mittekootud polüesterkiudtugikangaga armeeritud materjale. Klaaskiudtugikangaga armeeritud katusematerjalid on tunduvalt nrgemad ning leiavad kasutamist teatud tüüpi lamekatuste remondiks. Materjali alumine kaitsekiht on tavaliselt huke PE-kile vi liivapuiste, mis kaitseb rullmaterjali kokku kleepumisest ning vimaldab katusematerjali kiiremat lahti rullimist paigaldamisel. Tavaliselt kasutavad tootjad logoga tähistatud kaitsekilet, mis paigaldamisel gaasipoletiga ära sulab ning sellega on tagatud kuumutatud bituumeni tugev nakkuvus aluskihiga.
Katusematerjali tugevuse määrab tugikangas. Katusekatte nii keevitus meetodil paigaldamisel kui ka mehaanilisel kinnitamisel spetsiaalsete tüüblite või kruvidega peaks eelistama tugeva ja mädanemiskindla mittekootud polüesterkiudkangaga armeeritud materjale. Mida suurem on tugikanga pinnamass (norm. 140-200 g/m2), seda tugevam on katusekate. Suurendatud koormustega katustel peaks kasutama tugevamat kuni 250g/m2 mittekootud polüesterkiudtugikangaga armeeritud materjale. Klaaskiudtugikangaga armeeritud katusematerjalid on tunduvalt nõrgemad ning leiavad kasutamist teatud tüüpi lamekatuste remondiks. Materjali alumine kaitsekiht on tavaliselt huke PE-kile vi liivapuiste, mis kaitseb rullmaterjali kokku kleepumisest ning vimaldab katusematerjali kiiremat lahti rullimist paigaldamisel. Tavaliselt kasutavad tootjad logoga tähistatud kaitsekilet, mis paigaldamisel gaasipoletiga ära sulab ning sellega on tagatud kuumutatud bituumeni tugev nakkuvus aluskihiga.
tüüblite või kruvidega peaks eelistama tugeva ja mädanemiskindla mittekootud polüesterkiudkangaga armeeritud materjale. Mida suurem on tugikanga pinnamass (norm. 140-200 g/m2), seda tugevam on katusekate. Suurendatud koormustega katustel peaks kasutama tugevamat kuni 250g/m2 mittekootud polüesterkiudtugikangaga armeeritud materjale. Klaaskiudtugikangaga armeeritud katusematerjalid on tunduvalt nõrgemad ning leiavad kasutamist teatud tüüpi lamekatuste remondiks. Materjali alumine kaitsekiht on tavaliselt õhuke PE-kile või liivapuiste, mis kaitseb rullmaterjali kokku kleepumisest ning võimaldab katusematerjali kiiremat lahti rullimist paigaldamisel. Tavaliselt kasutavad tootjad logoga tähistatud kaitsekilet, mis paigaldamisel