Klaasidel ei toimu hüppelist mahu muutu. Joonisel on väga olulised punktid: 1) Sulamispunkt – viskoosus on umbes 10 Pa·s – muutub vedelaks 2) Tööpunkt – viskoosus on 1000 Pa·s – võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt - viskoossus on 5·106 Pa·s – hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt – sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt – muutub rabedaks Klaasidetailide valmistamine: Lähtematerjalid sulatatakse koos. Kui on vajalik läbipaistvus, siis peab klaasimass olema homogeenne ja mullivaba, st küllalt vedel. Kasutatakse pressimist, puhumist ja tõmbamist. Pressimist kasutatakse suhteliselt paksude detailide valmistamiseks: toidunõud. Pressvorm on grafiidiga kaetud malmvorm, mida kuumutatakse. Puhumist kasutatakse pudelite, elektripirnide valmistamiseks. Puhumine võib toimuda
väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa·s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa·s) võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( = 5·106 Pa·s) hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt muutub rabedaks Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel. Seda nimetatakse töötlemise piirkonnaks. Selle piirkonna temperatuur sõltub klaasi sordist. Klaasdetailide valmistamine: Lähtematerjalid sulatatakse koos. Kui on vajalik läbipaistvus, siis peab klaasimass olema homogeenne ja mullivaba, st küllalt vedel. Detailide valmistamiseks kasutatakse peamiselt kolme 1) pressimist; 2) puhumist; 3) tõmbamist.
vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa·s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa·s) võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( = 5·106 Pa·s) hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt muutub rabedaks Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel. Seda nimetatakse töötlemise piirkonnaks. Selle piirkonna temperatuur sõltub klaasi sordist. Klaasdetailide valmistamine: Lähtematerjalid sulatatakse koos. Kui on vajalik läbipaistvus, siis peab klaasimass olema homogeenne ja mullivaba, st küllalt vedel. Detailide valmistamiseks kasutatakse peamiselt kolme tehnoloogiat: 1) pressimist; 2) puhumist; 3) tõmbamist.
voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa*s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa*s) võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( Pa*s) hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt muutub rabedaks Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel. Seda nimetatakse töötlemise piirkonnaks. Selle piirkonna temperatuur sõltub klaasi sordist. Klaasdetailide valmistamine: Lähtematerjalid sulatatakse koos. Kui on vajalik läbipaistvus, siis peab klaasimass olema homogeenne ja mullivaba, st küllalt vedel. Detailide valmistamiseks kasutatakse peamiselt kolme tehnoloogiat: 1) pressimist; 2) puhumist; 3) tõmbamist
voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt viskoossus on umbes 10 Pa·s muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa·s) võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( = 5·106 Pa·s) hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt muutub rabedaks Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel. Seda nimetatakse töötlemise piirkonnaks. Selle piirkonna temperatuur sõltub klaasi sordist. Klaasdetailide valmistamine: Lähtematerjalid sulatatakse koos. Kui on vajalik läbipaistvus, siis peab klaasimass olema homogeenne ja mullivaba, st küllalt vedel. Detailide valmistamiseks kasutatakse peamiselt kolme tehnoloogiat: 1) pressimist; 2) puhumist; 3) tõmbamist.