Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"klaasistumispunkt" - 5 õppematerjali

Materjaliteaduse üldalused Eksami kordamisküsimused
32
docx

Materjaliteaduse üldalused Eksami kordamisküsimused

Klaasidel ei toimu hüppelist mahu muutu. Joonisel on väga olulised punktid: 1) Sulamispunkt – viskoosus on umbes 10 Pa·s – muutub vedelaks 2) Tööpunkt – viskoosus on 1000 Pa·s – võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt - viskoossus on 5·106 Pa·s – hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt – sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt – muutub rabedaks Klaasidetailide valmistamine: Lähtematerjalid sulatatakse koos. Kui on vajalik läbipaistvus, siis peab klaasimass olema homogeenne ja mullivaba, st küllalt vedel. Kasutatakse pressimist, puhumist ja tõmbamist. Pressimist kasutatakse suhteliselt paksude detailide valmistamiseks: toidunõud. Pressvorm on grafiidiga kaetud malmvorm, mida kuumutatakse. Puhumist kasutatakse pudelite, elektripirnide valmistamiseks. Puhumine võib toimuda

Materjaliteadus → Materjaliteaduse üldalused
12 allalaadimist
Materjaliteaduse üldalused 2012 kevad
22
rtf

Materjaliteaduse üldalused 2012 kevad

väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt ­ viskoossus on umbes 10 Pa·s ­ muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa·s) ­ võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( = 5·106 Pa·s) ­ hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt ­ sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt ­ muutub rabedaks Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel. Seda nimetatakse töötlemise piirkonnaks. Selle piirkonna temperatuur sõltub klaasi sordist. Klaasdetailide valmistamine: Lähtematerjalid sulatatakse koos. Kui on vajalik läbipaistvus, siis peab klaasimass olema homogeenne ja mullivaba, st küllalt vedel. Detailide valmistamiseks kasutatakse peamiselt kolme 1) pressimist; 2) puhumist; 3) tõmbamist.

Materjaliteadus → Materjaliteaduse üldalused
47 allalaadimist
Materjaliteaduse üldalused eksamiküsimused
24
docx

Materjaliteaduse üldalused eksamiküsimused

vedelike omadus takistada teiste vedeliku kihtide voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt ­ viskoossus on umbes 10 Pa·s ­ muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa·s) ­ võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( = 5·106 Pa·s) ­ hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt ­ sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt ­ muutub rabedaks Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel. Seda nimetatakse töötlemise piirkonnaks. Selle piirkonna temperatuur sõltub klaasi sordist. Klaasdetailide valmistamine: Lähtematerjalid sulatatakse koos. Kui on vajalik läbipaistvus, siis peab klaasimass olema homogeenne ja mullivaba, st küllalt vedel. Detailide valmistamiseks kasutatakse peamiselt kolme tehnoloogiat: 1) pressimist; 2) puhumist; 3) tõmbamist.

Materjaliteadus → Materjaliteaduse üldalused
17 allalaadimist
Materjaliteadus
37
docx

Materjaliteadus

voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt ­ viskoossus on umbes 10 Pa*s ­ muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa*s) ­ võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( Pa*s) ­ hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt ­ sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt ­ muutub rabedaks Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel. Seda nimetatakse töötlemise piirkonnaks. Selle piirkonna temperatuur sõltub klaasi sordist. Klaasdetailide valmistamine: Lähtematerjalid sulatatakse koos. Kui on vajalik läbipaistvus, siis peab klaasimass olema homogeenne ja mullivaba, st küllalt vedel. Detailide valmistamiseks kasutatakse peamiselt kolme tehnoloogiat: 1) pressimist; 2) puhumist; 3) tõmbamist

Materjaliteadus → Materjaliteaduse üldalused
107 allalaadimist
Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013
32
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013

voolamist; mida suurem viskoossus, seda väiksem voolavus). Joonisel on olulised järgmised punktid: 1) Sulamispunkt ­ viskoossus on umbes 10 Pa·s ­ muutub vedelaks 2) Tööpunkt ( = 1000 Pa·s) ­ võimalik töödelda klaasimassi 3) Pehmenemispunkt ( = 5·106 Pa·s) ­ hakkab deformeeruma 4) Lõõmutuspunkt ­ sellele vastaval temperatuuril toimub lõõmutus, mille käigus kõrvaldatakse termilised pinged, mis tekivad kiirel jahutamisel 5) Klaasistumispunkt ­ muutub rabedaks Suurem osa klaasi vormimise operatsioone teostatakse tööpunkti ja pehmenemispunkti vahel. Seda nimetatakse töötlemise piirkonnaks. Selle piirkonna temperatuur sõltub klaasi sordist. Klaasdetailide valmistamine: Lähtematerjalid sulatatakse koos. Kui on vajalik läbipaistvus, siis peab klaasimass olema homogeenne ja mullivaba, st küllalt vedel. Detailide valmistamiseks kasutatakse peamiselt kolme tehnoloogiat: 1) pressimist; 2) puhumist; 3) tõmbamist.

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun