eraldatakse tema põhikomponendid, millest igaüht käideldakse erinevalt. Uraani, plutooniumi ja väikeaktiniide kasutatakse uue tuumkütuse valmistamiseks kiirete neutronite reaktori jaoks. Viimastes väikeaktiniidid "põletatakse" muudeks lühemaealisteks radioaktiivseteks isotoopideks. Kiiretes reaktorites uraanist briiderprotsessiga toodetud plutoonium, kasutatud kütuse väikeaktiniidid ning järelejäänud uraan töödeldakse omakorda ümber uueks tuumkütuseks. Tulemusena klaasistatakse ainult lõhustusproduktid ja paigutatakse maapinna-lähedasse hoidlasse mõneks sajandiks ohutuks lagunema. Maa-alust lõppladustamist vajavate jäätmete kogus väheneb sel juhul kümneid kordi ja samast tuumkütusest saadakse lisaks 50 - 60 korda rohkem kasulikku energiat. Senini kahjuks ainult põhimõtteliselt! Möödunud sajandi lõpukümnendite madalad fossiilkütuste ja uraani hinnad ning teatav pidurdumine
radioaktiivseks jäätmeks, vaid ressursiks energiatootmises. Nendes maades töödeldakse kasutatud kütus ümber uueks tuumkütuseks. Kõrgaktiivsed radioaktiivsed jäätmed moodustavad sellisel juhul ainult 3,5% kogu kasutatud tuumkütuse massist: tuumalõhestusproduktid ja pika poolestusajaga väikeaktiniidid. Need materjalid, millele tulevikus mingit kasutusvõimalust ei suudeta hetkel ette näha, kuivatatakse, klaasistatakse boorsilikaatklaasis ja paigutatakse konteineritesse. Kanadas, Rootsis, Soomes ja USA-s on aktsepteeritud avatud kütusetsükkel, mis tähendab, et jäätmeteks loetakse kogu kasutatud tuumkütus, mis valmistatakse ette lõppladustamiseks. Viimastel aastatel võib siiski täheldada tendentsi, et lahenduste otsimisel arvestatakse võimalusega neid jäätmeid tulevikus ressursina kasutada. Igastahes oleksid uue generatsiooni tuumareaktoris palju
See jäätmeliik nõuab tugeva ioniseeriva kiirguse ja soojuse tekitajana erikäitlemist ja erivahendeid. Paljudes maades töödeldakse kasutatud kütus ümber uueks tuumkütuseks. Kõrgaktiivsed radioaktiivsed jäätmed moodustavad sellisel juhul ainult 3,5% kogu kasutatud tuumkütuse massist: tuumalõhestusproduktid ja pika poolestusajaga väikeaktiniidid. Need materjalid, millele tulevikus mingit kasutusvõimalust ei suudeta hetkel ette näha, kuivatatakse, klaasistatakse 18 boorsilikaatklaasis ja paigutatakse konteineritesse. [6] 19 11.Tuumajaamade avariid 1970 -1990 toimusid suurimad vähestest tuumaenergeetikaga seotud avariidest: Nullilähedase keskkonnamõju, kuid suure majanduskahjuga avarii Three Mile Islandi tuumajaamas USA-s 1979. aastal. Avarii tekitas sündmuste ahel, mis algas aparatuuritõrkega jaama mitte-tuuma
ümber, eraldatakse tema põhikomponendid, millest igaühte käideldakse erinevalt. Uraani, plutooniumi ja väikeaktiniide kasutatakse uue tuumkütuse valmistamiseks kiirete neutronite reaktori jaoks. Viimastes väikeaktiniidid ,,põletatakse" muudeks lühemaealisteks radioaktiivseteks isotoopideks. Kiiretes reaktorites uraanist briiderprotsessiga toodetud plutoonium, kasutatud kütuse väikeaktiniidid ja järelejäänud uraan töödeldakse omakorda ümber uueks tuumkütuseks. Tulemusena klaasistatakse ainult lõhustusproduktid ja paigutatakse maapinnalähedasse hoidlasse mõneks sajandiks ohutuks lagunema. Maaalust lõppladustamist vajavate jäätmete kogus väheneb sel juhul kümneid kordi ja samast tuumkütusest saadakse lisaks 5060 korda rohkem kasulikku energiat. Kokkuvõtteks. Ohud on tuumaenergeetikas vaieldamatult olemas, nii nagu ka teed nende vähendamiseks. Kõiki riske ja hüvesid asjakohaselt arvestades jõuavad kliimamuutuste taustal maailma ja erinevate riikide
annaabi.ee 
