tunni pärast ning praktiliselt kõikidel pärast kuut tundi. Silmalihaste pingeid soodustab ka väliste valgusallikate vastuhelk ekraanil, väike vahemaa monitoriga ning kujutise ülemäärane eredus ning kontrastsus. Mida teha? Kontrollida ruumi valgustust. Nii loomuliku kui kunstliku valgustuse puhul peab arvuti töötsoonis olema valgust vähe. On hea, kui monitoril on helkimisvastane kate (anti-glare coating). See vähendab valguse peegeldumist ekraani klaasipinnalt. Maria Anisovets Kaali Kool 2011
(või soodustab) glaukoomi, silma võrkkesta põletikku või teisi püsivaid silmakahjustusi. [4] 8 Arvutiprillid Tööks arvutiga on välja töötatud spetsiaalse katte ja filtriga klaasid. Nii nagu kuulmisel segab keskendumist üleliigne taustmüra, häirivad silmi valguse teatud lainepikkused ja monitori peegeldus. Arvutiprillid eemaldavad klaasipinnalt valguspeegeldused, muutes kujutise ekraanil selgemaks ja parandades nägemisteravust, suurendavad värvide eristatavust ja kontrasti, kaotavad silmadele ebameeldivalt mõjuva lühilaine spektriosa ja vähendavad silmade väsimust.[8] 9 Uuringu tulemused Koostasin ka uuringu, milles osales 30 inimest. Joonis 1 Küsimusele `'Mille jaoks tavaliselt arvutit kasutate?" vastati kõige rohkem, et
Klaasi paksus ei mõjuta klaasiosa soojusläbivust nii palju, et seda on vaja eraldi arvestada. Küll aga mõjutab klaasi paksus klaasiosa valguskiirguse läbilaskvust; klaasi pinnaomadused (selektiivklaas, päikesekaitseklaas) – klaasi pind kaetakse õhukese metallkihiga, mis vähendab tema pinnaemissioonitegurit ja sellega väheneb soojuslevi kiirguse teel ühelt klaasipinnalt teisele. Klaasi emissioonitegur g0,8 – 0,9 väheneb sõltuvalt kasutatavast selektiivkihist 0,2 (nn kõva selektiiv) kuni 0,03 – 0,05 (nn pehme selektiiv). klaasidevahelise gaasi omadused (õhk, argoon, krüptoon) – väärisgaasidel nagu argoon (0,018 W/(m∙K)), krüptoon (0,009 W/(m∙K)) või ksenoon (0,006 W/(m∙K)) on väiksem soojuserijuhtivus kui õhul (0,026 W/(m∙K))