tõmbetugevus võivad olla väga väikesed aga ka võrreldavad metallidega. Polümeeride venitavus võib olla väga suur. Amorfsed termoplastid võivad sõltuvalt temp olla kolmes olekus: klaasitaolises, viskoelastses ja viskoosses olekus. Slamistemp ja klaasitemo määratakse nagu klaasidelgi ruumala muutuse alusel sõltuvana temp. Mida väiksem on ahelate painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on klaasitemp. Mida suurem on molekulmass,seda kõrgem on mõlema temp. Allpool klaasistumistemp on polümeerid veidi elastsed, ülelpool sulamistemp aga viskoossed
jõu rakendamise kiirusest, samuti temo ja keskkonnatingimustest. Polümeeride tõmbetugevus võib olla väiksem või suurem kui elastsuspiir. Polümeeride elastsusmoodul ja tõmbetugevus võivad olla väga väikesed aga ka võrreldavad metallidega. Polümeeride venitavus võib olla väga suur. Amorfsed termoplastid võivad sõltuvalt temp olla kolmes olekus: klaasitaolises, viskoelastses ja viskoosses olekus. Slamistemp ja klaasitemo määratakse nagu klaasidelgi ruumala muutuse alusel sõltuvana temp. Mida väiksem on ahelate painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on klaasitemp. Mida suurem on molekulmass, seda kõrgem on mõlema temp. Allpool klaasistumistemp on polümeerid veidi elastsed, ülelpool sulamistemp aga viskoossed. Sulamis- ja klaasistusmistemp vahel on nad omapärase olekus, mis on elastse ja viskoosse oleku vahepealne ja nim viskoelastseks olekuks. Viskoelastses materjalis toimub
venitatavus võib olla väga suur Temperatuuri mõju polümeeride mehaanilistele omadustele iseloomustab joonis 8-12, kus on toodud polümetüül- metakrülaadi pinge deformatsiooni sõltuvused. On näha, et temperatuuridel üle 40 kraadi muutub materjal täiesti plastiliseks. Amorfsed termoplastid võivad sõltuvalt temperatuurist olla kolmes olekus: klaasitaolises (tahkes), viskoelastses ja viskoosses (vedelas) olekus. Sulamistemperatuur Tm ja klaasistumitemperatuur Tg määratakse nagu klaasidelgi ruumala muutuse alusel sõltuvana temperatuurist. Joonisel 8-13 on toodud täielikult amorfse (A), osaliselt kristalse (B) ja täielikult kristalse (C) polümeeri sõltuvused. Osaliselt kristalsel polümeeril esinevad mõlemad temperatuurid. Tavaliselt Tg 2/3 Tm, kus T on Kelvinites. Mida väiksem on ahelate painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on Tg. Mida suurem on molekulmass, seda kõrgemad on mõlemad temperatuurid.
venitatavus võib olla väga suur Temperatuuri mõju polümeeride mehaanilistele omadustele iseloomustab joonis 8-12, kus on toodud polümetüül- metakrülaadi pinge deformatsiooni sõltuvused. On näha, et temperatuuridel üle 40 kraadi muutub materjal täiesti plastiliseks. Amorfsed termoplastid võivad sõltuvalt temperatuurist olla kolmes olekus: klaasitaolises (tahkes), viskoelastses ja viskoosses (vedelas) olekus. Sulamistemperatuur Tm ja klaasistumitemperatuur Tg määratakse nagu klaasidelgi ruumala muutuse alusel sõltuvana temperatuurist. Joonisel 8-13 on toodud täielikult amorfse (A), osaliselt kristalse (B) ja täielikult kristalse (C) polümeeri sõltuvused. Osaliselt kristalsel polümeeril esinevad mõlemad temperatuurid. Tavaliselt Tg 2/3 Tm, kus T on Kelvinites. Mida väiksem on ahelate painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on Tg. Mida suurem on molekulmass, seda kõrgemad on mõlemad temperatuurid.
Temperatuuri mõju polümeeride mehaanilistele omadustele iseloomustab joonis 9-12, kus on toodud polümetüül-metakrülaadi pinge deformatsiooni sõltuvused. On näha, et temperatuuridel üle 40 kraadi muutub materjal täiesti plastiliseks. Amorfsed termoplastid võivad sõltuvalt temperatuurist olla kolmes olekus: klaasitaolises (tahkes), viskoelastses ja viskoosses (vedelas) olekus. Sulamistemperatuur ja klaasistumitemperatuur määratakse nagu klaasidelgi ruumala muutuse alusel sõltuvana temperatuurist. Joonisel 9-13 on toodud täielikult amorfse (A), osaliselt kristalse (B) ja täielikult kristalse (C) polümeeri sõltuvused. Osaliselt kristalsel polümeeril esinevad mõlemad temperatuurid. Tavaliselt , kus T on Kelvinites. Mida väiksem on ahelate painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on . Mida suurem on molekulmass, seda kõrgemad on mõlemad temperatuurid. Mõnede polümeeride klaasistumis- ja
väga suur. Temperatuuri mõju polümeeride mehaanilistele omadustele iseloomustab joonis 8- 12, kus on toodud polümetüül-metakrülaadi pinge deformatsiooni sõltuvused. On näha, et temperatuuridel üle 40 kraadi muutub materjal täiesti plastiliseks. Amorfsed termoplastid võivad sõltuvalt temperatuurist olla kolmes olekus: klaasitaolises (tahkes), viskoelastses ja viskoosses (vedelas) olekus. Sulamistemperatuur Tm ja klaasistumitemperatuur Tg määratakse nagu klaasidelgi ruumala muutuse alusel sõltuvana temperatuurist. Joonisel 8-13 on toodud täielikult amorfse (A), osaliselt kristalse (B) ja täielikult kristalse (C) polümeeri sõltuvused. Osaliselt kristalsel polümeeril esinevad mõlemad temperatuurid. Tavaliselt Tg 2/3 Tm, kus T on Kelvinites. Mida väiksem on ahelate painduvus ja mida rohkem on ristsidemeid, seda kõrgem on Tg. Mida suurem on molekulmass, seda kõrgemad on mõlemad temperatuurid. Allpool
annaabi.ee 
