lahkumisega. Loksal asub laevatehas-alltöövõtja, mis kuulub Taani kapitalile, kasutab aga ka endisi Vene sõjaväe remonditöökodasid. Taanlased aga kavatsevad selle maha müüa, ja kui ostjat ei leidu, võib Loksa tulevik tumedaks kujuneda. Metsade keskel asuva Järvakandi (1500 elanikku) tekitas üksainus tööstusettevõte, mis töötles tarbepuitu laudadeks ja kasutas küttepuud ning puidujäätmeid oma klaasiahjude kütteks. Pikapeale läksid puidu- ja klaasitööstus tehnoloogiliselt lahku, Järvakandi vabrikust sai kombinaat. Taasiseseisvumise järel on klaasitööstus üle elanud suuri raskusi ja sulgemisigi. Kuid et Järvakandi asub just Lätist Tallinna suunduval gaasijuhtmel ja maagaas on klaasitööstuses eelistatuim küte, siis klaasi tootmine ja töötlemine Järvakandis jätkub, nagu ka ümberkaudsetest metsadest saadava puidu töötlemine
Asutati ka kaks paberiveskit. Üks neist alustas tegevust Läänemaal Haimre mõisas Sulul, teine Räpinas. Maal tekkisid ka mõned tärklisetööstused. Mitmesuguseid manufaktuure rajati 18. sajandi teisel poolel Põltsamaa piirkonda. Uus-Põltsamaa mõisa tärklisevabrikus hakati valmistama kartulitärklist. Selle omanik rajas veel tärklisevabriku, vasetöökoja, portselanitehase ja klaasitööstuse. Aastatel 1792-1795 ehitati uus peeglivabrik Võisiku mõisa alale. Klaasiahjude asukohaks valiti Meleski. Klaasitöötlemise osakond rajati Rõikale, kus varem oli olnud vesiveski. Klaasitööstus kujunes Eestis üheks arvestatumaks tööstusharuks. 18. sajandi viimasel veerandil asutati klaasikodasid veel Puurmani, Ravila, Aegviidu jt. aladele. Nende tegevus lõpetati, kui ümbruskonna mets oli kütteks kulutatud. 1808. aastal asutati Eestis esimene kalevimanufaktuur Udriku mõisas Virumaal. Sajandi algul oli siin alustatud meriino lammaste kasvatamist. Kaubandus 18
annaabi.ee 
