Kõige enam ohustab röövpüüdmine, seda eriti neile sobivais talvituspaikades (väinad (k.a. Eesti väinad), saarte, madalike, muulide ümbrus). "Euroopa angerja arvukus on alates 1980. aastast vähenenud 9095%," põhjendas otsust keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Kadri Alasi. "Eriti ohustatud on angerjas seetõttu, et Euroopa vetes püütakse teda massiliselt just varases arengujärgus ehk klaasangerjana." Klaasangerjas on väga hinnatud Aasia riikides, eelkõige Hiinas ja Jaapanis. Ka püütakse klaasangerjat kalakasvatuste tarbeks. Joonis 1. Angerjas. 12.11.2009 2. ANGERJAKASVATUS Selle eest, et Võrtsjärve kalurite võrkudesse ikka angerjat satuks, hoolitseb Tartumaal Rõngu vallas Eesti ainukest angerjakasvatust pidav Raivo Puurits. Tema sõnul on
mln aastal
Pole teada, mis on talutav väljasuremise määr Maal. Välja pakutud turvaline tase 10 E/MSY
15
16Mis on väljasuremise võlg?
Tulevane liikide kadu inimeste praeguse tegevuse tõttu ehk liikide hulk, mis praeguste olude
püsimisel mingi aja jooksul välja sureb
17
18Mis on 4 põhilist väljasuremise põhjust?
J.Diamond 1989 Evil quartet - saatanlik nelik
· Ületarvitamine. Kalandus, tänapäeval on tähtis just meredes ja ookeanides. Klaasangerjas- kiire
kahanemine.
· Elupaikade kadumine.Amuuri leopard.
· Võõrliigid. Punane ja hall orav Inglismaal.
annaabi.ee 
