Molekulaarse evolutsiooni andmeil elas tänapäeva inimese eellane Aafrikas 100 000 200 000 a tagasi. Aafrikast väljaränne algas 100 000 a tagasi. Ränne Euroopasse ~40 000 a tagasi. kaasaegne mitokondriaalne Eeva elas ~130 000 a tagasi. Y kromosoomi DNA sekveneerimine (pärilikkus isaliini pidi) näitab, et Y kromosoomne Aadam elas Aafrikas ~60 000 a tagasi. kaasaegne inimene on evol-lt noor 9. Mis on klaad? Millisel eesmärgil kasutatakse evolutsioonibioloogias klaadide meetodit? - Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab endas viimase ühise eellase (liigi) ja kõiki selle eellase järeltulijaid. Klassifikatsiooniks kasutatakse erinevaid meetodeid traditsiooniline, kladistlik analüüs jt., mis erinevad tunnuste poolest, mida väärtustatakse. - Klaadide meetodi võttis kasutusele saksa bioloog Willi Hennig 1960-tel ja see on praegu peamine meetod organismidevaheliste sugulussidemete leidmiseks
klaad on tugevasti toetatud mitme "olulise" tunnusega. Teistel juhtudel võime üllatusega leida, et suurt klaadi (näiteks uuritava liigikogumiku kaheks jaotumisel) toetab ainult üks tunnus, seegi mõnikord suhteliselt väheveenev (näiteks mingi organi mõõtme suurenemine). Paljude kladogrammide võrdleval uurimisel neist "kahtlaste" väljapraakimiseks on selline klaadi- toetuste erinevus meile oluline. 8.18. Kladistikaprogrammid võimaldavad klaadide toetuse kvantitatiivset hindamist. Laialt kasutatakse nn. bootstrap-meetodit (mõistlikku eestikeel- set nime sellel veel pole). Teostame sama andmemaatriksit kasutades (näi- teks) sada kladistilist analüüsi, jättes iga kord välja ühe juhuslikult võetud tunnuse. Saadud kladogrammidest konsensuspuu moodustades võime näha, mitmes protsendis kladogrammidest on selle või teise klaadi olemasolu toe- tatud. Paraku on selline analüüs väga aeganõudev (kestab mõnikord näda- laid). 8
annaabi.ee 
