huvidele. Oluliseks probleemiks loodusvarade, veeressursside jagamine riikide vahel 2. nn. Moodne keskkonnaõigus II arenguetappi iseloomustavad põhitunnused: Kaitsta kk kui väärtust iseenesest Koduõue poliitika ja naabritevahelised suhted on asendunud regionaalse või isegi globaalse kontekstiga n. Osoonikihi konvensioon, Kliimamuutuste konvensioon Kkväärtusi käsitletakse inimkonna pärandina, kkprobleeme ühise murena Kkõiguse üldtunnustatud printsiibid: Säästva arengu p., saasaja- maksab p., ettevaatusp., saastuse vältimise p. Rahvusvahelise kkõiguse printsiip: ühiste kuid erinevate kohustuste p. Printsiip lähtub sellest, et kuna erinevate riikide panus (ka ajalooline) ülemaailmse kk kahjustumisse on erinev, peavad ka nende kohustused olema ühised, kuid samas erinevad. Riikide kohustused peavad olemena mitte ainult nende panusest kk kahjustumisse, vaid ka
I, II ja III generatsioon, vt eespool Kkõiguse põhieesmärgid: kk (nii loodus kui tehiskk, mis riigipiire ei tunnista, aga mitte töökk) säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parendamine; inimese tervise kaitsmine (eristada rahvatervise kaitsest); loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine; meetmete rakendamine rahvah tasandil, selleks et lahendada piirkondlikke ja ülemaailmseid kkprobleeme. Puudub vajadus eesmärkide üksteisest lahut ja rangeks piiritlemiseks. EÜ poliitika kujundamise kriteeriumid: tuleb arvesse võtta: kättesaadavaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid, EÜ eri piirkondade kktingimusi, meetme võtmise või võtmata jätmise potents tulusid ja kulusid, piirkondade tasakaalustatud arengut. Need on üsna ebaselged, KUID: EÜ
annaabi.ee 
