kavandatakse tegevust, mille jaoks on vaja tegevusluba. KESKKONNAALANE VASTUTUS Eestis liigitatakse süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on sätestatud üksnes karistusseadustikus, väärteod ka muudes (looduskaitse, tolli, loomakaitse jm). Keskkonnaalased süüteod on karistusseadustiku 20. peatükis. Tsiviilvastustus Varalisel vastutusel kkteemades iseärasused: - problemaatiline on keskkonnakahju määramine - keerukas on kahju hindamine, paljudel kkosadel pole turuväärtust - põhjuslike seoste tuvastamine keerukas, kuna kk on keerukas süsteem - ajafaktor kahju võib ilmneda aastate pärast Keskkonnavastutuse direktiiv 2004/35/EÜ käib peamiselt ettevõtete kohta. EESTIS eelkõige lähtuvalt võlaõigusseadusest, § 133 eristatakse isikule või tema varale tehtud kahju ja puhast keskkonnakaju. Suurema ohu allika valdaja vastutus. Veel reguleerivad keskkonnale tekitatud kahju hüvitamist eriseadused - jäätmeseadus § 128
mõju, EL kkõiguse elluviimine, sots hukkamõist, süüteo koosseisud; efektiivsed, proports ja ennetavad karistused). Kkalane (tsiviil)vastutus: Varalise vastutuse iseärasused: kkkahju olemus (millal muutub kasutamine kahjustamiseks), kausaalne seos (põhjustagajärg) ei kehti (vo mitmeid seoseid), kahjutekitajate paljusus (prügila), hajus iseloom, ajafaktor (kahju ilmneb tulevikus), keeruline kkkahju hindamine (paljudel kkosadel ei ole turuväärtust). Traditsiooniline kahju (elu, tervis, omand, maj kahju) + puhas kkkahju (kk kui avalik hüve) = kkalane vastutus. Eesmärgid: 1) kahju tekkimise ennetamine (e/v on kahju eest maj vastutav) 2) tõendamisprobl ületamine (kahjustused peavad olema konkreetsed ja saastaja ning tegevuse vahel peab olema põhjuslik seos) 3) kahju võimalikult adekvaatne hüvitamine 4) puhta kkkahju ennet, hüvitamine 5)
annaabi.ee 
