Lisades neile uusi elemente , mis kajastavad kkpoliitika vahepealset arengut. Rõhutati, vajadust tagada kkmeetmete efektiivsus, hinnata tulusid, kulusid, arvestada liikmesriikide majanduslikke erinevusi. 4. Neljas keskkonnaprogramm ( 1987-1992) See programm oli nii ülesehituse kui sisu osas uuenduslik. Programm toetus kk kompleksse kaitse põhimõttele ja rõhutas vajadust ennetada saastust selle allikas. Vajadus kehtestada ranged kknormatiivid Kkdirektiivide tegelik elluviimine, kontroll Kkalane haridus, teave Esmakordelt biotehnoloogia, pinnase kaitse, ranniku-mägipiirkondade kaitse 5. Viies keskkonnaprogramm (1993-2000) Viies programm oli pealkirjastatud „Säästvuse suunas“. Programm põhineb säästva arengu konseptsioonil. Viies keskkonnaprogramm keskendus viiele majandusharule, millel leiti olevat negatiivne keskkonnamõju: tööstus, transport, energeetika, põllumajandus ja turism.
vahendid, turumehhanismid, kindlustus. Kk kasutamine: kk heitmete, jäätmete vm häiringute suunamine, kkst ressursside võtmine. Kk kasutamise õigus: 1) kkosad, mis on asjaõiguse esemeks pinnas, mets, teatud osas maavarad (kasutusõigus, mida võidakse seadusega kitsend) 2) kkosad, millele ei laiene kinnisomand vesi, õhk, loomastik (teatud künnisest alates tekib kasutusõigus üksnes loa alusel vast menetlusega). Kknormatiivid = nõuded lubatud kkkasutusega kaasnevate kkmõjutuste reguleerimiseks. Kknormatiivide lähtealused: 1) kaitstuse kõrge tase (pidevas muutuvuses) 2) kaasaegne teadusliktehniline inf (evp) 3) kkalased jm põhiõigused (evp) 4) tuludekulude analüüs (evp, tervisekaitse prioriteetsus) 5) kaks lähenemist + mida on vaja teha, tervis ja Natura (BAT) + mida on võimalik teha, muud valdkonnad (BATNEEC). 1) kvaliteedinormatiivid
annaabi.ee 
