tsüklilisel koormusel K-1; 4. Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik; 5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega -1 = 0,5Rm; D 6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir 1 , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = KkKmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide): Kk on koormusliigitegur, 0,010462d 22 Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega d ekv 0,0766
väärtus tsüklilisel koormusel K-1; 4. Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik; 5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega -1 = 0,5Rm; 6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = KkKmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide): Kk on koormusliigitegur, Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega Kp on pinnakaredustegur, Kt on temperatuuritegur, mille väärtus valida kõrvaltoodud tabelist, Kp on usaldatavustegur, mille väärtus valida alltoodud tabelist; 7
4. Koostada pingekontsentraatoriga ristlõike B ohtlike punktide kohaliku pinge ajalist muutust näitav graafik; 5. Arvutada materjali pöördpainde väsimuspiir seosega -1 = 0,5Rm; 6. Arvutada ristlõike B kohalik väsimuspiir 1D , kasutades väsimuspiiri alanemise tegurit, mille väärtus tuleb seosest K = KkKmKpKtKu, kus (vt harjutustunni näide): Kk on koormusliigitegur, dekv 2 0,010462d 2 Km on mastaabitegur, mille tarvis ristlõike ekvivalentne läbimõõt arvutada seosega