energialiikide avastamine ja kasutamine jne; raadio, televiisor, arvutid, laser jne. Need avastused tehti kõik 20. saj alguses. Hiljem on asju ainult täiustatud. 6. Tehnokraatia- käib kaasas teadus-tehnilise revolutsiooniga ning on tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitleb Kkkaitset üksnes eluKKa normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika, mitte tehnika inimese jaoks. See seisneb liiga suurte koguste kemikaalide kasutamisest põllul, liiga palju tehnikat, transpordi tsentraliseerimine. 7. Roheliseks revolutsiooniks nimetatakse 1960ndal aastal täna saagirohkete sortide kasutuselevõtule ja
tervise ja heaolu vajadustele vastavas keskkonnas. Kkalased menetluslikud õigused. Århusi konventsioon 1998, Taani. Teksti koostamisest võtsid osa ÜRO/Euroopa majkomisjoni regiooni maade valitsuste ja NGOde esindajad, lisaks Stockholmi ja Rio deklaratsioonidele ning Maailma looduse hartale on allikateks veel 1995.a nn Sofia juhtnöörid ja 1990.a UN/ECE kkalaste õiguste ja kohustuste harta eelnõu. Miks kk alal? Kkkahju hajus iseloom eristab kkkaitset teistest valdkondadest (nt tarbijakaitsest), kus iskliku puutumuse ja õiguste rikkumise kindlakstegemine on tunduvalt lihtsam. Konventsioon seostab isikute kkalased õigused ja inimõigused (põhiõigused). Konventsioon aitab kaasa sellele, et realiseeruks iga inimese "...õigus elada keskkonnas, mis vastab piisavalt tema tervise ja heaolu vajadustele ning kohustus nii individuaalselt kui üheskoos teistega kaitsta ja parandada