Printsiip 21. Riikidel on vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud printsiipidele ja ÜRO hartale suveränne õigus kasutada oma loodusvarasid vastavalt oma keskkonnapoliitikale ja kohustus tagada, et nende jurosdiktsiooni või kontrolli all olevatest tegevustest ei tekiks kahju teiste riikide kk või aladele, mis ei allu riigi jurisdiktsioonile. Printsiip 22. Riigid teevad koostööd rahvusvahelise õiguse edasiarendamiseks selleks, et tagada kaitse kksaastatuse või muu kkkahjustuse läbi kannatanutele. 14. Seotud haldus ja kaalutlusõigus Kaalutlusõigus * Olukorda, kus haldusorgan võib, kuid ei pea õigusnormi kohaselt haldusakti andma, nimetatakse kaalutlusõiguseks (diskretsiooniks või suvaõiguseks) otsustusdiskretsioon. * Valikudiskretsioon – võimalus valida erineva sisuga haldusaktide andmise vahel; * Kaalutlusõigus määratlemata õigusmõiste kasutamisel, nt „piisav valgustus“, „vastuolus heade kommetega“, „ümbruskonda sobi“ jne;
avalik hüve) = kkalane vastutus. Eesmärgid: 1) kahju tekkimise ennetamine (e/v on kahju eest maj vastutav) 2) tõendamisprobl ületamine (kahjustused peavad olema konkreetsed ja saastaja ning tegevuse vahel peab olema põhjuslik seos) 3) kahju võimalikult adekvaatne hüvitamine 4) puhta kkkahju ennet, hüvitamine 5) saastajamaksabprintsiibi elluviimine (kandma vajalikud ennetus ja parandusmeetmete kulud) 6) juurdepääs õigusemõistmisele. Kkvastutuse dirs on kirjas kolm kkkahjustuse liiki: kaitsealuste liikide ja lood elupaikade LKseisundile põhjust kahju; veevarudele ning pinnasele tekit kahju. 19 Esialgu oli plaanis lähtuda tavapärase tsiviilvastutuse skeemist. Motiivideks ja eesmärkideks: 1) kahju või ohtu põhjust isikule vastutuse panemine peab olema antistiimuliks 2) mitte kõik kk
annaabi.ee 
