Üheski õiguses printsiipe kirja pandud ei ole, need tulenevad kohtupraktikast ja tervest mõistusest; kasut seaduseloomel konkreetsete normide sõnastamisel, neist lähtub õiguse rakned, tõlgend, kohus. Printsiipidel kkõiguses eriline roll : paindlikkuse vajadus uued olukorrad, ebakindlus (kkõigus kui eesmärgile suunatud õigusharu); omavastutus (üldine ettevaatuskohustus). KKalased õigused Materiaalõiguslik kkalane põhiõigus õigus puhtale kkle ehk kkkaitse on senisest enam lülitatud põhiseaduse väärtussüsteemi (kuigi otsesõnu see meie põhiseaduses puudub) ja sellega on tagatud suurem kaal otsuste langetamisel ka teadusliku ebakindluse juhtudel. Kkalase põhiõiguse tunnustamine avab tee mitte üksnes menetlusvigade, vaid ka sisuliste aspektide (sh ettevaatusprintsiibi rakendamise) kontrollile. Tuleb tunnustada ka igaühe õigust elada tema
Lisades neile uusi elemente , mis kajastavad kkpoliitika vahepealset arengut. Rõhutati, vajadust tagada kkmeetmete efektiivsus, hinnata tulusid, kulusid, arvestada liikmesriikide majanduslikke erinevusi. 4. Neljas keskkonnaprogramm ( 1987-1992) See programm oli nii ülesehituse kui sisu osas uuenduslik. Programm toetus kk kompleksse kaitse põhimõttele ja rõhutas vajadust ennetada saastust selle allikas. Vajadus kehtestada ranged kknormatiivid Kkdirektiivide tegelik elluviimine, kontroll Kkalane haridus, teave Esmakordelt biotehnoloogia, pinnase kaitse, ranniku-mägipiirkondade kaitse 5. Viies keskkonnaprogramm (1993-2000) Viies programm oli pealkirjastatud „Säästvuse suunas“. Programm põhineb säästva arengu konseptsioonil. Viies keskkonnaprogramm keskendus viiele majandusharule, millel leiti olevat negatiivne keskkonnamõju: tööstus, transport, energeetika, põllumajandus ja turism. Seda programmi iseloomustas ja suurema tähelepanu pööramine turumehhanismidele. 6
annaabi.ee 
