pandud vene keelena). Mikä Keränen (lastekirjanik), Nirti (Triin Põldra). Valdur Mikita (s. 1970) keksemaid kujusid selle sajandi proosas. Fenomeni tuuma: 2008 Metsik lingvistika; 2013 Lingvistiline mets; 2015 Lindvistika ehk Metsa see lingvistika tegemist on segazanriga, kus esseistliku vormiga on ilukirjanduslikku vabadust seotud. Anti Saar (s. 1980) tekstid on eksperimentaalsed. Läbimurre lastekirjanikuna. Omanäolised juhtumid: Erkki Luuk (keeleteadlane ja kirjanik), Kiwa (kiwanoid; Jaanus Kivaste) avaldanud luulet ja proosat. Berk Vaher (alustas suure ja jõulise eksperimentaalse proosaga. Kirjanduselu organisaator). Mart Kangur (palju keelemänge luules. Lühikesed, vaimukad, 2005 Jaak Rand ja teisi jutte). Eesti proosa kesksed kujud: Maarja Kangro (s. 1973) (ka luuletaja. 2016 Klaaslaps dokumentaalsuse avaldumise viis on erandlik ja väga isiklik). Jan Kaus (s. 1971) - kõige aktiivsem Eesti kirjanik, suudab kõike: luuletada,
mujal. Sõnaline lausumine on mingil moel tinglik kust me alustamine: mis sõna või märkidega. Viitamine Kafkale jne. Valdur Mikita ,,Äparduse rõõm" (2000) ja ,,Rännak impampuule riiki" (2001) tegemist väga eksperimentaalse ja kummalise autoriga. Imelikud vormid, mille puhul on raske öelda, mis zanrid need on. Taust: õppis Tartu ülikooli semiootikat. Semiootiliste mudelite rakendamine oli teksti käivitav jõud alguse loomingus. Järgmised kaks on suuremad organiseerijad: Kiwa (kiwanoid; Jaanus Kivaste) tuli kunstisuunalt. Kiwa projektide puhul on raske öelda, kas see on kunst, kirjandus või veel miski muu. Tal on mitmeid mänge, mis on seotud masina kujutelmaga kuidas sõna ja masin kokku käivad. Arvuti on hakanud tema asemel luuletama. ,,Lastehaiglast põgenenud mänguasjad" (2002) kõige rohkem luulekogu moodi raamat. Tema luule: maailm on keel, mis kõneleb kogu aeg, aga samas on küsimus, kus on subjekt, kes seda kõnet konkreetselt edastab.
annaabi.ee 
