rajamissügavusest (järgmine slaid). Siseseinte vundamendid võib rajada külmumispiirist kõrgemale, kui arvutustega on kontrollitud pinnase püsivust 8.1.13 Põrandad K.Kenk 16 8.1.13 Põrandad K.Kenk 17 Lintvundamendid rajatakse kivi, plokk ja suurpaneelhoonetele. Lintvundamentide põiklõige on kas ristkülikuline või astmeline. Kui astmed kõrgusega (h) 30...50 cm ja laiusega (b) 15...20 cm ning kui nurk (järgmine slaid) on kivivundamendil suurem kui 60o või betoonvundamendil suurem kui 45o, siis on tegemist nn jäiga monoliitse vundamendiga. Kui astme kõrguse ja astme laiuse suhe on väiksem, on tegemist painduva vundamendiga. Painduvaks vundamendiks saab kasutada ainult raudbetoonist vundamente. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 18 8.1.13 Põrandad K.Kenk 19 Monteeritav lintvundament koosneb: a) taldmikuplokkidest raudbetoonist b) vundamendiplokkidest betoonist
See on indoeuroopa kultuuri vanim kunst; sellest kultuurist ei jäänud järele mitte midagi peale täitmatute lootuste. 6. Hattusa'st, Yazilikaya kivipühamust leitud kivinikerdused, mis kujutavad Hetiidi allilma jumalaid Hetiidi kodust Hetiidi maja (kui tal oli maja, nii et ta ei elanud puuhurtsikus või savionnis) oli maal tavalistel ühekorruseline, linnas aga jällegi (vähemalt osati) kahekorruseline. See seisis soliidsel kivivundamendil, seinad olid krohvitud tellistest, lage kandvad sambad puust ja katus alati lame. Need majad olid pööratud tänava poole just nagu seljaga, kitsad klaasist aknad vaatasid õue. Linnades olid tänavad lamedate kiviplaatidega sillutatud. Majal puudus esik, maja ise koosnes korrapäratult kokku kuhjatud ja järk-järgult juurde ehitatud ruumidest. Sisustus oli lihtne: voodi, laud, toolid ja kirstud, ja lihtne ka välimuselt mööbel oli kerge, ilma tarbetute kaunistusteta.
Omaaegsel mererannal, kuid oli soodsas kohal ka maismaateede suhtes. Lerna asustus sai alguse juba neoliitikumis, pärast mõningast vaheaega elati samas ka varasel ja keskmisel pronksiajal. 2500 eKr kuni 1700 eKr Lerna õitseng. U 18001250 eKr Lernas elati vaid ajuti, koht oli suuremas osas kasutusel kalmistuna. U 1250 eKr jäeti maha. Pronksiaegne Lerna oli üsna väike (u 180 m²). Varasel pronksiajal piirasid Lernat kaks müüri (kivivundamendil savitellised). Keskseks ehitiseks palee. See asustusetapp lõppes tulekahjuga. Hiljem võeti asula-ala uuesti kasutusele, varasema palee asemel siis haudehitis. Selle perioodi Lerna oli väiksemate hoonetega avaasula. Sellest asustusjärgust palju jäätmeauke. Lerna elanikud: põlluharijad, karjakasvatajad juba alates neoliitikumist. Analoogilisi kindlustatud asulaid on teada ka mujalt Kreeka rannikult. 33 Vara-hellas ei tundnud veel pronksi
annaabi.ee 
