tähtis 2. märksõna, nt. Kreeta-Mükeene ja Knossose loss) 2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendi le rajatud ühe- või kahekorruselis test põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad
Jälgimäe piir Tallinna linna ja Harku mõisaga kulges tollal mööda Mustamäe harja. Karjapidamiseks vajaliku rohumaa saamiseks vahetas Glehn Harku mõisalt tüki Mustamäe-alust maad Jälgimäe külge. Mäe alla rajas ta ka õunapuuaia, kaks samasugust aeda olid mäe peal. Puuvilja ja piima müük kujunesid karjamõisa peamisteks sissetulekuallikateks. Paik asub Nõmme keskusest poolteist kilomeetrit läänes. Esimese hoonena ehitanud Glehn Kõrgepeale sveitsi stiilis maja kõrge kivivundamendi, kaugele väljaulatuva katuseräästa ja ümber kogu maja kulgeva lahtise rõduga. Sama maja on praegugi lossi kõrval olemas. Hoone renoveeriti 2006. aastal ning on praegugi kasutusel elumajana. Maja seinal on ka mälestustahvel Nikolai von Glehni nimega. 5 Järgnevalt algas lossi ehitamine. Viimase asupaigaks valitud koht Mustamäe veerul oli kulus ilusa väljavaate poolest. Lossi katuselt näeb roheliste metsade taga paistmas
ehitustehnika täiustumine, uute ehitusmaterjalide tulek. Aina enam levis ilma pähikuteta puhas- ehk tappnurk. Eluhoonete seinad tahuti nii seest kui ka väljast siledaks. Aknad ja uksed tehti senisest suuremad ja tugevama raamistusega. Üldiseks said raudhinged ja lingid. Laialdaselt kasutati saelaudu, neist tehti uksi, kaeti kambripõrandaid ja lagesid. 19.saj lõpus hakati rehielamut väljastpoolt katma ka laudvoodriga. Eluruumid ja laudad ehitati korraliku kivivundamendi peale. Hoogustus lubimördi kasutus, ühes sellega kiviseintega lautade, tallide, keldrite jt hoonete ehitamine. Lõuna-Eestis püstitati 19.saj lõpust alates ka mõningaid kivi- või saviseintega hooneid. Samal ajal hakati Lõuna-Eestis katuseid õlgede asemel katma laastudega ja varsti ka sindlitega. Uus kattematerjal võimaldas teha ka viil- või poolkelpkatust. Hakati pöörama tähelepanu ka elamute ja aitade välimusele. Kandenurki, tugiposte, murispuude ja sarikate
annaabi.ee 
