aastal ilmunud Elias Lönnroti "Kalevala" esimene väljaanne. Faehlmann nägi "Kalevipoega" eelkõige eesti kultuuri tutvustava väljaandena. Sellega on põhjendatud ka teose kavandamine saksakeelsena ning esimesed sellesuunalised värsikatsetused. Faehlmanni nägemuses pidi kangelaslugu koosnema seitsmest või kaheteistkümnest laulust ning värsivormis jutustama lugejale Kalevipoja elust, kangelastegudest ja seiklustest: Kalevi surmast, vendade kiviviskamisest Saadjärvel, Assamalla lahingust, Kalevipoja surmast ning teistest episoodidest. Faehlmanni ettevalmistustööd eepose kirjutamiseks olid ulatuslikud. Ta käis Kalevipojaga seotud paikades korjamas kangelasega seotud muistendeid ja lugusid, pöördus rahvaluuleharrastajate poole üleskutsega talle neid saata ning püüdis koondada kõik Kalevipoja kohta kogutu ja kirjutatu. Ta nägi eepose koostamises oma elu peaülesannet. 4
aastal ilmunud Elias Lönnroti "Kalevala" esimene väljaanne. Faehlmann nägi "Kalevipoega" eelkõige eesti kultuuri tutvustava väljaandena. Sellega on põhjendatud ka teose kavandamine saksakeelsena ning esimesed sellesuunalised värsikatsetused. Faehlmanni nägemuses pidi kangelaslugu koosnema seitsmest või kaheteistkümnest laulust ning värsivormis jutustama lugejale Kalevipoja elust, kangelastegudest ja seiklustest: Kalevi surmast, vendade kiviviskamisest Saadjärvel, Assamalla lahingust, Kalevipoja surmast ning teistest episoodidest. Faehlmanni ettevalmistustööd eepose kirjutamiseks olid ulatuslikud. Ta käis Kalevipojaga seotud paikades korjamas kangelasega seotud muistendeid ja lugusid, pöördus rahvaluuleharrastajate poole üleskutsega talle neid saata ning püüdis koondada kõik Kalevipoja kohta kogutu ja kirjutatu. Ta nägi eepose koostamises oma elu peaülesannet.
Kivi hoobist hakkab Mari külg pidevalt valutama. Kiviviskamise lugu lõpeb tegelikult III osa lõpus III osa kuidas inimene peab ühiskonnas suhestuma III osa lõpus läheb maale ja näeb, et Mari on väga haige. Maril on tekkinud vähk sinna, kus ta kiviga pihta sai. Mari teab, et tal ei ole õigust jumala poole pöörduda, sest ta on patune Jussi pärast. Mari tahab võtta suure annuse rohtu, sest tahab surra. Ta tahab surra, et saada Jussi juurde. Tahab pääseda patust, sellest kiviviskamisest. Mari mõjutab Indrekut sellega,e t tema viskas talle selle kivi, aga Mari saab aru, et on ise ka patune Jussi pärast. Indrek nõuab, et ema halastaks talle. Mari ütleb,e t Vargamäel pole halastust, Vargamäel peab. Indrek otsustab teha meeletut kurja selel kiviviskamise pärast ( ta saab aru, et teebmeeletut kurja). Vargamäel on armastust rohkrm vaja, kui kurjast hoidumist. Mari võtab Indrekult rohu vastu eutanaasia teema, et kas võib nii ikka teha, et aitad kellelgi surra.
annaabi.ee 
