▪ Kaubeldi – karusnahad, toornahk, merevaik, vili o Karjakasvatus, kalandus ja jahipidamine kõrvalised tegevused, viljakasvatus põhiline Rauda hakati tootma 2000 e.m.a. Eestis oli sepp võrdväärne nõiaga (müstiline valmistaja). Rahvaste rännu aeg 5-6.sajand Ilmuvad kindlused – Kagu-Eesti ja rannik Peiteaarded – geograafiliselt eristatud kohad (matusepaigad) Uus matusetüüp – kivivarekalme (kuningate hauakambrid) – hauapanus – vara, sh relvad Majandus arenes vaikselt, kihistumine süvenes. Eelviikingiaeg 6-8.sajand ja viikingiaeg 9-11.sajand Rootsi, Norra, Taani, Saaremaa • Nooremad pojad sulasteks enda/venna majapidamisse • Kes maad ei pärinud, hakkasid viikingiteks Viikingid – röövlid, kaupmehed, käsitöölised, kolonistid (Gröönimaa, Ameerika) Rootslased – Ida-Eesti, Läti, Leedu Norrakad – Šotimaa, Island
Neemikute peale, nt Toolse linnus. Voore peale Ringvalllinnused, nt Kuusalu Pajulinn (soisel pinnal) Keskmisel rauaajal linnuse ees asula. Linnused rajati, sest: 1. kohapeal vastuolud ülikute vahel 2. välised vastased Kalmistute osas erinevused. 1. Vanade tarandkalmete kasutamine aga uusi ei tehtud. 2. Kangurkalme kividest rajatud aga ilma mingi konstruktsioonita, korrapäratu aga enam vähem ümara põhiplaaniga. 3. Kivivarekalme kivide kuhjatis, mis on hõredam kui kangurkalme, üksik leide ja luid võib leida kivide vahelt. Hõre on kuna mõningad luud, esemed põletati koha peal ja selleks oli vaja palju puid ja kuumust. Mõned kalmed väga rikkalite panustega, nt Proosa kalme. Kullaga kaetud nööbid ehk agraff nööbid. Palju haruldasi leide. Kullast rikkalike kaunistustega naastud võib olla raamatu kaane servast (6.saj), võib olla olid need röövitud, aga äkki oli siin
annaabi.ee 
