Suvemälestused "Tere, mina olen ahv, aga kes oled sina?", seda küsis ahv minult, kui külastasin suvel loomaaeda. Peale ahvide nägin seal veel teisi huvitavaid loomi nagu näiteks kaslasi, roomajaid, sõralisi ning ka eksootilisi linde. Tegelikult kujunes Tallinnas käik elamusterohkeks. Käisin Vabaduse väljakul sammast vaatamas. Peale selle muidugi mujal kondamised. Eredaimalt meenub ronimine mööda kitsast kivitreppi Oleviste kiriku torni 60-ne meetri kõrgusel asuvale vaateplatvormile. Oli vahva sealt linna vaadata! Suve keskel tabas meie tänavat suur politsei väljakutsete hulk. Esmalt paistis, et meie linnas töötab edukalt koerapolitsei. Naabri plehku pannud koera pärast kutsuti ment. Mingid tüübid väitsid, et nende pisikest Pitsut olevat valge peni väravast välja tormates rünnanud. Tänaval sõimlesid alles valjult koerte omanikud, kui hulkur jooksust saabus
austajat:advokaat Parlepp ja noor laululinnuke Rönee.Mõlemaid kasutab naine,kas siis tahtlikult või pahaaimamatult,enda huvides ära.Ta laskub nendega sina peale ja kutsub mehi enda juurde koju,kus on võimalus Indrekul neid näha.Kaks austajat kipuvad naise pärast isegi kaklema ning kui Karin advokaadi katkist mokka näeb,tunneb ta suurt ärevust: "Süda värises Karinil suure rõõmu pärast,kui ta astus mööda laia kivitreppi teiselt korralt alla.Ta oli oma unistuste eesmärgil:teda armastati.Teda armastati nõnda,nagu oleks ta alles üsna noor.Teda armastati isegi rohkem kui noorelt kunagi,sest siis ei juhtunud kordagi,et keegi oleks olnud valmis oma naist ja lapsi jätma tema pärast." See tunne ei rahuldanud siiski Karinit,sest nagu oli ta öeldnud Parlepale ja kõigile teistelegi,armastas ta ikkagi üle kõige oma meest.
annaabi.ee 
