rannikualadel tekkisid esimesed kindlustatud Click to edit Master text styles asulad. Tavaliselt rajati Second level need looduslikult hästikaitstud paikadesse: Third level järsule künkale, poolsarele Fourth level või jõekääru. Mullatöid Fifth level nende asulate kindlustamisel ei tehtud, küll aga rajati puu- ja kivitarasid. Nende varjus paiknesid puust hooned inimestele ja kariloomadele. Allikad Veebi lehed: Pildid: http://et.wikipedia.org/wiki/Rauaaeg http://3.bp.blogspot.com/_3N6kk-GZ-Qo/S7a http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/7rauaaeg.htm http://nibler.ru/uploads/users/6248/2012-08-2 https://sites.google
Pronksiaeg (1800-500 eKr.) Suuremad muutused: · Väljendusid eriti Põhja ja Lääne-Eestis, kus inimesed hakkasid elama kindlustatud asulakohtades. · Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega süsteeme. · Hakati rajama kivikirstkalmeid. · Kasutusele tulid uued ehted ja savinõud. · Kultuuri ilmus kõige rohkem skandinaaviamõjusid. Asulad: Enamik rahvast elas eraldi asuvates taludes keset põldu (hajaasustus). Hakati ehitama kivitarasid ja palkseinu õmber külade. Tuntumad kindlustatud asulad: Arva, Ridala, Kaali (asuvad Saaremaal), Iru, Narva joaoru. Honed on muldpõrandatega, ristkülikukujulised maasse süvendatud koldeasemetega. Kõigist asulatest on leitud pronksi valamis jälgi. Kasvatati otra, millest tehti putru, leiba ja õlut. Kodulommadest lambad, kitsed, sead ja veised. Väga levinudoli hülgepüük. Tegeleti nii merenduse kui põllundusega. Asulad olid pronksivalamise, kaubavahetuse ja võimu keskused
annaabi.ee 
