Asulad ja asustus. Enamasti elati avaasulates. Hakati ehitama ka suletud asulaid: kindlustatud asulad, mäepealsed asulad ning varased ringvallid. Kindlustatud asulate kultuuri nimetatakse Asva kultuuriks, esimese kaevatud taolise asula järgi Saaremaa lõunarannikul Asvas. Ilmselt olid need seotud pronksikaubandusega, kuna asusid mereranniku lähedal. Sisuliselt olid selle aja kindlustatud asulad väikesed kindlustatud külad, ümbritsetud puit- või kivitaraga. Põhiliselt valitses üksiktaluline asustus. Talude majanduslik võimsus oli siiski veidi erinev, alapiirkondades võib rääkida nö domineerivast talust. Seda iseloomustasid suuremad ning viljakamadel muldadel põllud ning silmatorkavamad kivikalmed. Põllumajandus Vaatlusalusel perioodil tunti kahte põhitüüpi põllusüsteeme: põllukivihunnikute väljad ja kamberpõllud, millest viimaste hulgas võib omakorda eristada kahte varianti: nn balti põlde ja nn kelti põlde
oletanud, et kindlustatud asulad olid seotud rahvusvahelise pronksikaubandusega, kuivõrd nad asuvad põllumaade suhtes äärealal kunagise mereranniku lähedal ning neist kõigist on leitud rohkesti pronksivalamisjälgi. Sisuliselt olid pronksiaegsed kindlustatud asulad väikesed kindlustatud külad, ümbritsetud puit-, hiljem kivitaraga. Kas neis elati sessoonselt või aastaringselt, pole teada. Kaevamiste käigus pole selgunud, kas osa kindlustatud asulate hoonetest võiks olla olnud ülejäänuist suuremad või uhkemad ning seega kuulunud pealiku perekonnale. Osalemine rahvusvahelises pronksikaubanduses eeldab siiski ühiskonnas välja kujunenud eliidi olemasolu, kelle võim põhineski ilmselt suurel määral kaubanduse ja prestiikaupade üle kehtestatud kontrollil.
annaabi.ee 
