järskudest kallakutest Albani mäel ja soodest Pontinis. Rooma lähedal oli tee ääristatud haudadega, millest mõned on tänaseni säilinud. Teatud osad sellest teest on siiani kasutusel. Tee on kuulus ka Spartacuse tõttu, kes peale mässu koos teiste orjadega tee äärde risti löödi. Appiuse tee, nagu ka enamus teisi Rooma teesid, on rajatud kompaktsele mullast vundamendile koos väikese kihi kividega mördi sees. Mördi peal oli tugev täidis, ilmselt jäme kruus, seejärel kivitahvlitest pind kõige peal. Mõlemale poole tee äärde rajati tugiseinad ja kaevati kraavid. Tagasi konspekti juurde CIRCUS MAXIMUS (peamine meelelahutuspaik Roomas) Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava, Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr kuni Rooma Impeeriumi varajaste päevadeni. Hiljem taastas ja suurendas selle mõõtmeid keiser Julius Caesar.
-- Mis nood vask-nokad seal teevad, tahavad haigutada selle asemel, et laulda? Tehke aga tööd! Täna on maarjapäev. Nii tore ilm, ka kellad peavad toredasti lööma. -- Vaene Guillaume! Sa, mu paksuke, lõõtsutad päriselt!» Ta õhutas innukalt kelli takka ja need hüplesid kuue-kesi võidu, raputasid oma läikivaid laudjaid, nagu hispaania hobueeslite kisarikas voor, mida ajaja kord siit, kord sealt oma astlaga torgib. Kui ta pilk tungis läbi pilude laiadest kivitahvlitest kilpide vahel, mis kellatorni püstloodis seina teatud kõrgusel katab, nägi ta äkki platsil kentsakalt riietatud noort tütarlast, kes seisma jäi, vaiba maha laotas, kuhu kits asus, ja vaatajate rühma sõõris nende ümber. See pilt andis ta mõtetele sedamaid teise suuna ja jahutas ta muusikaentusiasmi, nagu tuulepuhang sulavaigu hanguma paneb. Ta jäi seisma, pööras kelladele selja ja kükitas kiltkivist varikatuse taha, hakates tantsijannat üksisilmi vahtima sama unistava, õrna ja
annaabi.ee 
