Impeeriumi ajajärgi kunst 1 saj lõpp eKr- 5 saj pKr. 3 sajandiks eKr olid etruskid roomlaste poolt alistatud ning valitsevaks sai roomlaste kultuur ja kunst. Alates 1 saj ekr omandas rooma kunst antiikmaailmas juhtiva koha. Rooma kultuuri eeskujuks olid kreeklaste saavutused. Arhidektuuri lähtuti kreeka ja etruski ehituskunstist. Roomlaste praktiline meel tegi palju uuendusi. Tähtsamaks leiutajaks oli nn rooma betoon, mis saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja veesegu kivistumisel. Kivistununa oli see veekindel ja väga tugev. Taas võeti kasutusele tellis. See võimaldas rakendada võlvimis tehnikat. Ruumid kaeti kas silinder võlviga või ristvõlviga. Kadus vahe kandvata ja kantavate osade vahel. Sambaid kasutati dekoratiivsel eesmärgil. Kui need sambad ühendavad kaarega, siis moodustab see kaaristu ehk arkaadi. Arhitektuur: Arhitektuuris oli valitsevaks profaanarhitektuur. Religioossete ehitiste tähtsus oli väiksem. Oluliseks peeti Rooma välja ehitiamist
naine. Täis uhkust oma seitsme poja ja seitsme tütre üle, pilkas Niobe jumalanna Letot, et see oli ilmale toonud vaid kaks last. Need lapsed aga - Apollon ja Artemis - maksid teotuse eest kätte, tappes nooltega kõik Niobe pojad ja tütred, niobiidid. Seepeale tappis Amphion enda. Niobe tardus südamevalust ja moondus kaljuks ning keeristorm kandis ta tema kodumaale Väike-Aasiasse Sipylose mägedesse, kus ongi teada "pisaraist niisutatud" kalju. Isegi kivistununa nutab Niobe taga oma kaotatud lapsi. Niobe sai inimliku suurelisuse ja ühtlasi ülisuure kurvastuse võrdkujuks. DELFIIN - (kr. delphis; lad. delphinus) oli antiikajal armastatud. Teda peeti Neptunuse tunnuseks ja sümboliks, Neptunuse kujutistel oli ta jumala käes või jalge all. Delfiini kujutati koos kolmhargiga antiikaja linnamündil. Temast said ainet kujutav kunst ja kirjandus. Kirjanikud jutustasid delfiini kummalisest käitumisest,
annaabi.ee 
