Agregaat-> liiv, kruus, killustik; on inertsed, ei reageeri vee ega sideainetega; on tavaliselt suht odavad, moodustavad betooni mahust 70-90 % 6.Survetugevus männil 35-40N/mm2 (Kanada männil 39,5) 7.Klassid näitavad survetugevust. Klassi aluseks on proovikehad 95%-lise tõenäosusega garanteeritud tugevus, peale 28-päevast kivinemist 20 °C ja 95-100 % niiskuse juures. 8. Plastne deformatsioon- materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu 9. Betooni hooldamine-> luuakse soodsad kivistumistingimused: *niiskuse säilimine 10-15 päeva jooksul(selleks pealispind kinni katta kilega) *kasta 1-3x päevas *kui tsement ei ole tardunud, tuleb betooni kaitsta sademete eest, et tsementi minema ei uhutaks 10. Mahukahanemist põhjustab: *suur tsemendi hulk betoonis *suur vesitsement tegur * peene täitematerjali suhteliselt suur osakaal *kuiv kasutuskeskkond 11. Aastarõngad, säsi(kõige sees), korp(koor; kõige peal)->niin->mähk;
kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. Tugevus - on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (1... 15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega luuakse mördile sarnased kivistumistingimused, võrreldes müüris kivistumisele. Nake kividega - sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest. MÖRDI TÄITEMATERJALID Mördi täitematerjalina kasutatakse enamasti looduslikku liiva. Kuna mördi kiht on enamasti suhteliselt õhuke siis on liivaterade suurim jämedus piiratud:
Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (1...15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega luuakse mördile sarnased kivistumistingimused, võrreldes müüris kivistumisele. JOONIS 9.2.2. Mördist proovikuupide valmine (kuubi serva pikkus 7,1cm). Mördi tugevus oleneb samadest teguritest kui betooni puhulgi. Tsemendimördi tugevust võib ligikaudselt leida järgmise valemiga: R28 0,25 Rt (T / V ) 0,4 ...( N / mm 2 ) ,kus R28 - eeldatav mördi tugevusklass, Rt - kasutatava tsemendi tugevusklass, T/V - tsemendi ja vee kaaluline suhe.
Mörte võib valmistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest. Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (1...15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega luuakse mördile sarnased kivistumistingimused, võrreldes müüris kivistumisele. Mördi tugevus oleneb samadest teguritest kui betooni puhulgi. 33. Kuivsegud, pesukrohv, tehismarmor Pesukrohv (terrasiitkrohv) tehakse tsemendist, veest ja kivipurust (dolomiit, graniit, antratsiit, marmor jne). Ca 50% kivipurust asendab liiva (jämedus 0,15...2,5 mm) ja 50 % on peenkillustik (5...10mm). Aluspind tasandatakse tavalise krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht. Enne tsemendi tardumise lõppemist
annaabi.ee 
