ning materjal ei põle. Negatiivne omadus on aga see, et tegu pole kuigi tugeva ega kõva materjaliga - mõjutab vastupidavust. Ei sobi konstruktsioonimaterjaliks, pigem viimistluseks. 2. Kipssideaineid kasutatakse ehituses: kipsplaatide ning viimistlussegude valmistamisel, modelleerimisel, skulptuuride tegemisel, ning ka meditsiinis. 3. Kõrgtugev kips on ehituskipsiga võrreldes suuremate tugevusnäitajatega (väiksem veevajadus ning pikem kivistumisprotsess). 4. Kipssideainete kivinemisprotsessideks on kõrge- ja madala temperatuuriga põletused. Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700-1000 ºC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse ei kivine puhta veega segatult. 5. Kuivatamisel kasvab kipsmaterjalide tugevus. 6
2.8 Aluspind Mineraalse fassaadikrohvi kapillaarse imavuse suurust ei määra ainuüksi side- ja täiteaine suhe krohvis, vaid ta sõltub suurel määral aluspinna niiskustehnilistest omadustest ja krohvi töötlusest. Aluspinna veeimavus ei tohi olla liiga väike ega ka liiga suur. Tänu aluspinna suurele veeimavusele tekivad krohvis lisakapillaarid, mis omakorda tõstavad krohvi veeimavust. Seinamaterjali liiga väikese kapillaarjuhtivuse tõttu katkeb mineraalse sideaine kivistumisprotsess. Seetõttu on äärmiselt oluline enne esimese krohvikihi pealekandmist teha vastavalt aluspinna iseloomule põhjalik eeltöötlus. Enamus tehasekrohvid sisaldavad lisandeid, mis takistavad vee kiiret imendumist mördist aluspinda. Tänu nendele lisanditele väheneb isegi kiirest veeimavusest tingitud pragude teke. Sellele vaatamata ei tohiks aluspinna eeltöötlusest tehasekrohvide puhul täielikult loobuda, eelkõige soojal, kuival või tuulisel töötlemisajal.
KASUTAMINE: lubimörtides, tardumise kiirendajana, remonditöödel, kipspahtlites, kipsplaatides, kipsbetoonis, ja skulptuursete detailide valamisel. Tugevus määratakse 1.5 tunni pärast. Kõrgtugevat kipsi saadakse autoklaavimisel (1,3 atm. õhku). Tugevus 200 500 kg/cm3 (Tehismarmori tegemiseks) TSEMENT (Portlandi tsement) Koosneb kaltsiumoksiidist, ränioksiidist, alumiiniumoksiidist ja ka raudoksiidist. Kõigepealt pulber, mis segatakse veega > tardumine > kivistumisprotsess > tekib tsementkivi. Eksotermiline protsess, esimestel päevadel toimub kivistumine kiiremini. NB! Normatiivne kivistumine 28 päeva jooksul. Määratakse mark ja tugevusklass (tugevus suureneb aastatega). Madalamargilisi kasutatkse krohvides, kõrgemamargilisi betoonides. Norm. temperatuur 20 C, mida soojem seda kiiremini kivistub. Keevas vees momentaalselt, miinuskraadides protsessid lakkavad. Kasutatakse betoonides ja mörtides sideainenea.
annaabi.ee 
