lukukiviga). Et sillusepealne vuuk ei jääks hambuline lõikame telliseotsa pisut kaldu. Laotame telliseküljele mördikihi ja laome paika. Et tellis tegasi ei langeks, asetame tema serva alla kivikillu. Edasi paigaldame ülejäänud tellised silluse mõlemast otsast enam-vähem võrdselt. Viimasena paigaldame lukukivi NB! Kiilsilluseid hoitakse raketisel vähemalt üks nädal. Talvel laotud sillustel hoitakse raketis all kuni nende ülessulamiseni ja kivistumiseni. Kaarsilluse ladumine I RAKETISE VALMISTAMINE Vastavalt etteantud silluse raadiusele valmistame tugikaared, millele kinnitame vineeri. Paigaldame raketise tugipostidele, toed omakorda puitkiiludele, et pärast silluse kivinemist saaks raketist tervelt alla lasta ja vajadusel korduvalt kasutada. II KAARSILLUSE LADUMINE Ladumist alustame kannatellistest (vaskult ja paremalt keskele kokku lõpetades lukukiviga). Laotame telliseküljele mördikihi ja laome paika. Edasi paigaldame
Viies tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase NB! Kiilsilluseid hoitakse raketisel vähemalt üks nädal. Talvel laotud sillustel hoitakse raketis all kuni nende ülessulamiseni ja kivistumiseni. Kaarsilluse skeem Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kaarsilluse ladumine RAKETISE VALMISTAMINE Vastavalt etteantud silluse raadiusele valmistame tugikaared, millele kinnitame vineeri. Paigaldame raketise tugipostidele, toed omakorda puitkiiludele, et pärast silluse
standardvibraatoreid või mehhaanilisi debalanss-võlle. Selliste vormide täitmise ajal kasut reeglina täiendavalt süvisvibraatoreid tagamaks betooni tihendumist vormi põhjani välja. 22. Armatuurvarraste eelpingestamise meetodid, nende kirjeldus. Mehhaanilise eelpingestusmeetodi puhul peamisteks seadmeteks on hüdraulilised armatuuri eelpingestusrauad, millega eelpingevardad tõmmatakse ettenähtud pinge alla ja hoitakse neid pingestatuna kuni betooni lõpliku kivistumiseni. Seejärel vardad vabastatakse ning nad kannavad oma pinge üle betooni survepingeks. Selle meetodi eeliseks on et varrastele saab anda ühesuguse eelpinge, saab pingestada suvalise pikkusega vardaid, seadmed on kergesti teisaldatavad. Termilise eelpingestusmeetodi põhimõte seisneb materjalide joonpaisumisel temp-i muutumisel. Selleks pingevardad kuumutatakse vastava temp-ini, pannakse nad vormi ega lasta neil jahtumisel lüheneda
Visates haakub mört paremini. •Sisseviskekiht - müür kumab kergelt läbi •Täitekihid - ühe kihi paksus 5-7 mm (liivatera 0-3mm) •Viimistluskiht - siledama pinna saamiseks kasutatakse peenema teraga liiva (liivatera 0- 1mm) 4.Enne uue kihi krohvimist niisuta krohvitav pind. Kõik kihid peavad enne järgmise kihi pealekandmist olema alustanud tardumist, kuid mitte kuivanud 5.Kui sein on krohvitud, niisutata seina kord päevas kuni lõpliku kivistumiseni 6.Soovides naturaalset värvitooni säilitada, kata pind tolmuvabaks muutmiseks ühekordselt kaseiinkrundiga (booraks, vesi, lahja kohupiim, kriit). Tulemuse kvaliteedi kontrollimine Kontrollida tuleb nii, et lati asetad horisontaalselt, vertikaalselt, diagonaalis, nurgad, lae- ja põrandaääred. Kui esineb lohkusid, siis jätad lohu asukoha meelde ja lisad täiendavalt krohvi ning tõmbad juba vastavalt lohu suurusele kas 120, 150 või 200cm liibiga üle. Normaalne
annaabi.ee 
