koostis näitab millise suurusega mineraalosakestel muld koosneb.(sl ja ls) Murenemine: kivimite purunemine ja miner. muutumine mpinna pindmises osas, temp, vee ja elusorg toimel Füüsikaline e rabenemine: kivim peenestub erisuurusega osadeks, kuid mineroloogiline koostis ei muutu.Ülekaalus kuivas e ariidses kliimas(kõrb) Keemiline muren. e porsumine: muutub kivimi keem. koostis, kuna osa lahust. aineid eraldub. Niiskes e humiidses kliimas (vihmamets) Geol. muren: algab elusorg kivistumisega kivimitele a)biokeemiline- jääkained b) mehhaaniline- taimejuured. KUJUNDAVAD TEGURID Lähtekivimid- annab mullale miner aluse ja füüs. keem. omadused. Reljeef- tasasel relj. on mullatekke ting. ühtlasemad kui liigestatud relj. Kliima- temp ja sademed Taimestik ja loomastik- jääkained, kobestumine Inimtegevus- väetamine Aeg- muldade vanus ja viljak. aste sõltub konkreetsest koha vanusest. Mullaprofiil- mullahorison. läbilõige lähtekivimist maapinnal. *Mullahorisont- erineva värv
Orgaanilised sideaind ( seovad oma kleepuvusega) ja mineraalsed lähevad pulbritaolisest olekust vedelasse olekusse ja misjärel kinnistub. Veega segades lähevad vedelaks ja hiljem kivistuvad. 2. Kuidas jagunevad mineraalsed sideained kivistumise iseloomu järgi? ÕHKSIDEAINED JA VESISIDEAINED. 3. Millised on õhksideained? LUBI JA KIPS. 4. Milline sideaine kinnistub niiskes keskkonnas? TSEMENT. 5. Milline sideaine on väga aeglase kivistumisega ja milline tardub kiiresti? KIPS tardub kiiresti ja väga aeglase kivistumisega on TSEMENT. 6. Kuidas saab tardumist aeglustada? Tardumise aeglustamiseks lisatakse MARLIIMI LAHUST 0.1-0.2%. 7. Millist protsessi nimetatakse eksodermiliseks? PÕLETUSPROTSESSI nimetatakse eksodermiliseks. 8. Millest koosneb tsement? Tsement koosneb LUBJAKIVIST JA SAVIST. 9. Tsemendi normatiivne kivistumine. Normatiivne kivistumine on 28 päeva. 10
Temperatuuri tõstmisel paisub betoon ning seetõttu on ta maht ning seega ka pooride hulk betoonis suurem, tugevus aga madalam. Seetõttu on esialgne tugevuse saavutus küll kiirem, kuid lõppprodukt nõrgem. Jahedamatel temperatuuridel on betooni tihedus kõige suurem. Selle maht on antud materjalide koguste juures väikseim ning seega on see kõige kompaktsem, kõige tihedam. 4 kraadi juures on vee tihedus suurim. Kõrgetel temperatuuridel kivistumisega paisuvad betooni koostisosad. Vee soojuspaisumise tegur on aga ~2 korda suurem tahkete komponentide omast. Seega tekib suur hulk poore. Vee ja veeauru mahu suurenemine temperatuuri tõustes tekitavad sisepingeid. Tekib ülerõhk. Betooni aeglasel soojenemisel aga on tekkiv ülerõhk väike, sest vesi ja veeaur jõuavad toote jahedamasse osasse migreeruda, vältides kuumemas osas nii suurt ülerõhu teket. Mida kõrgem on betooni tugevus enne toote termilist töötlemist, seda vähem defekte
tagamine) 5.5 Sideainete omadused. · Veevajadus. Väljendatakse standardkonsistentsiga(vahel ka normaalkonsistents) so. vee hulgaga, mis on tarvilik hüdratatsiooniprotsesside kulgemiseks ja vajaliku töödeldavuse andmiseks ning sideaine terakeste märgamiseks. · Tardumine. Paigaldamise seisukohalt oluline tardumine s.o. faas, kus sideaine taigen kaotab plastsuse, kuigi ei võta veel vastu välisjõudu. · Kivistumisega saavutab sideainekivi tugevuse. · Tugevuse kasvu kulgu - tugevust teatud kindlal vanusel nimetatakse sideaine aktiivsuseks · Eksotermia. Tardumine ja kivinemine on eksotermilised protsessid - kaasneb soojuse eraldumine, mis peab toimuma küllaldaselt aeglaselt. Vastasel korral massiivsete detailide valmistamisel temperatuuri tõusu ja sellele järgneva paisumisekahanemise tulemuseks pragude teke · Mahumuutuse ühtlus
Põlevkivi mittepõlev osa (mineraalne osa) sisaldab suures osas lubjakivi, vähem savi, kvartsliiva ja teisi mineraale. Põlevkivi-tsement. Tavalise tsemendiga võrreldes saab põlevkivi-tsemendist plastsema segu. Põlevkivi-tsement on sobiv aurutamisega kivistatava betooni valmistamiseks. Sobib ka väga suurte konstruktsioonide valmistamisel, sest temasse tekib pragusid vähem. Segutsement. Portlandtsemendiga võrreldes on segutsement aeglasema kivistumisega. Sobib kasutada mörtide valmistamisel. 102 Kukermiit. Seda toodeti varasematel aastatel põlevkivituha baasil. Kasutati mörtide valmistamisel. 7.12. Eesti tsementide liigitus Tsemendi liigid: ehitustsement, normaaltsement, kiirtsement, põlevkivitsement, põlevkivi-normaaltsement, põlevkivi-kiirtsement, komposiit-tsement.