tingimused ja toimus karbonaatsete kivimite - lubjakivi, dolomiidi ja mergli settimine. Aluspõhja moodustavad kivimid asetsevad nagu mujalgi Eestis väikese kallakuga lõuna poole. Selle kallaku tõttu avanevad kivimite kihid lääne-ida suunaliste ribadena. Saaremaa keskosas paljandub lääne-ida suunalise vööndina kaarma dolomiit. See on peene kihisusega, tuhkjas, maa seest murdes pehme, õhu käes kõvenev kivim. Kaarma lademel lasuvad paadla lademe kollakad, porsunud õhukesekihilised ja kivististerikkad lubjakivid ning dolomiidid. Saaremaa lõunarannikul järgneb paadla lademele kaugatoma lubjakivi. See on õhukesekihiline jämekristalne lubjakivi ja dolomiit, milles esineb arvukalt võrdlemisi suuri rõngaid - mereliiliate varrelülisid. Kõige nooremad Saaremaa aluspõhja kivimid paljanduvad Sõrve läänerannikul, koosnedes õhukesekihilistest lubjakividest savikate ja liivakate vahekihtidega. Peale majandusliku otstarbe (kaarma dolomiidi kaevandus) on Saaremaa
530360 miljonit aastat tagasi, kui Eesti ala oli vee all. mullastikule ja kliimale (pehme mereline rannikul Kivististel on asendamatu teaduslik väärtus Maa ajaloo ja ning külmem ja kontinentaalsem sisemaal). Seetõttu Taimi on meie kaitstavate liikide seas kõige rohkem Eriti kivististerikkad on meie pangad. Paldiski evolutsiooni uurijaile. saavad meil kasvada erineva elupaiganõudlusega kokku 261 liiki. Seisuga 1. jaanuar 2010 on pank Pakri lahe ääres. liigid. Eestit läbib enam kui viiesaja taimeliigi keskkonnaregistrisse kantud 19 875 kaitsealuse taime
annaabi.ee 
