Lambakasvatajad said eksporditud lammastest 2...5 korda kõrgemat hinda kui Eestis. Tänu edukale ekspordikorraldamisele kasvas ELaSi liikmete arv 402-ni; lambaliha siseturu hinnad tõusid 10...20%. [Eesti Tõuloomakasvatuse Liit] Allikas: [ Lamba-ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi, Statistikaamet] Joonis 4. Lambakasvatuse jagunemine maakonniti aastatel 2001- 2005 Erinevate põllukultuuride kasvatamine on Saaremaal kivisema maastiku tõttu keeruline, on kõige rohkem lambaid just Saare maakonnas, moodustades kogu Eesti lambakasvatusest 18,6%. Kõigest 738 lammast on Ida-Virumaal, mis on võrreldes Eesti keskmisega 17% vähem. Aastast 2005 on lambakasvatus suurenenud Jõgeva maakonnas Saare maakonnas 41% ja Järva maakonnas 55% ja muutumatuna on püsinud Valga maakonnas. Senine kitsekasvatuse tase on Eestis küllalt tagasihoidlik. Võib öelda, et Eestis on
Kokku 6 6 13 13 10 10 29 41 1.3 Projekti kaasatud linnade puitasumite kujunemine Tallinna, Tartu, Pärnu ja Viljandi puitasumid annavad meile ülevaatliku pildi puitarhitektuuri mitmekesisusest Eesti linnades. Nende kujunemislugudes on ühisjooni ja erisusi, üldpilt on hoolimata Eesti väiksusest mitmekesine ja selgeid kohalikke eripärasid eviv. Tallinn kui kõige suurem ja „kivisema“ arenguga linn (seda küll ainult Eesti kontekstis) on tänaseni säilinud puitarhitektuuri osas selgelt üheülbalisem kui väiksemad linnad, samas on siingi omad erijooned, mis teistes linnades puuduvad. Puitarhitektuur on Eesti rikkus, mida sageli piisavalt hinnata ja hoida ei osata. Mitmetes linnades on puitasumite terviklikkuse kaitseks moodustatud miljööväärtuslikud hoonestuspiirkonnad, mis pakuvad kohalikule omavalitsusele võimaluse hoida ja säilitada alasid, mis mängivad
annaabi.ee 
