järgmine peatuspaik. Viikingitele iseloomulikud odaotsad Põhja Eesti linnustes, rünnakud viikingite poolt? Võidi hästi läbi saada ja mõned eestlased võisid koos viikingitega retkedel käia. Eestis araabiapärast hõbedat. Eestus viikingite käes olnud tugipunkti ei tunta. 800 1050 intensiivistub linnuste rajamine, asula linnuse kõrval. Retkedel ei osalenud korraga palju mehi. Muutus kalmetes , uueks jooneks, see et tähtsamaid surnuid hakatakse ümbritsema kiviringidega. Maahauad: 1. põletusmatus maa sees. 2. laibamatus maa sees, 10. - 11 saj lõpp/algus, seostatud ristiusu levikuga. Meil laibamatused varem kui Skandinaavias/Venes, seega ei saa laibamatuseid täiesti ristiusuga seostada. Rikkalikult panuseid kaasas, mis on võõras ristiusu haudadele. 11. sajandi I poole keskpaiku suurimad muutused. Asustuspilt muutub täielikult, valdav osa linnuseid ja asulaid jäetakse maha. Uued linnused hoopis teistesse kohtadesse. Miks jäeti maha
Ehk on konflikt ka vana vene-riigiga? 997. aastal võtab Vladimir ette retke tsuudide vastu, hakkas uue ristiusu vastuvõtmine. Oli teada, et siin oli konflikte, kuna rahvas ei tahtnud ristiusku. Põhja-Tartumaa linnustel on avastatud, et 11.sajandi keskel põlesid neist väga mitmed ja ka Kagu-Eestis on see välja tulnud. Matmiskombed. Keskmisel rauaajal maeti peamiselt põletamiste kaudu, neid jätkus ka viikingiaja juurde. Neid hakati ümbritsema ka kiviringidega. Relvi ja ehteid pandi üpris palju hauda. Kui kivisid polnud, et kuhjata, pandi hauad auku, tekkisid maahaudadega põletuskalmistud. Virumaal ilmusid taas 10.sajandil laibamatused. Võiks arvata, et on seotud ristiusuga, kuid tegelt ei pruugi nii olla. Aarded. Viikingiajal on Eestis üha levinuimad aardeleiud. Peamiselt on tegu idamaade (Araabia) hõbemüntidega. Eestist on neid leitud umbes 5000, Lätist, Soomest vähem
annaabi.ee 
