Hakkasid levima hilispronksiajal ja jäeti maha rooma rauaaja keskel. Keldi põlde võidi harida erineval moel. Sageli jäeti põld peale paariaastast kasutamist 10-20 a seisma, siis põletati vahepeal kasvanud võsa maha ja külvati uuesti. Põlde võidi kasutada ka vaheldumisi karjamaadega või väetada laudast kogutud sõnnikuga. Põllupeenarde asukoht fikseeriti enne nende rajamise algust. Vahel tähistati need alguses kivireaga või kividega äärtes. Sinna visati põldudelt koristatud kive, juurikaid, umbrohtu jne, millele kündmise käigus lisandus ka mulda põldudelt. Balti põllud - Valter Langi arvates võib kelti põldudest eristada nn balti põllusüsteemi, mida on teada vaid Eestis (näiteks Saha-Lool) ja Ojamaal. Põllukivihunnikute alt leitud süsi osutab, et taoliste põldude harimist alustati aleteoga. Põldude puhastamisel kividest tekkisid seejärel põllukivihunnikud, üsna juhuslikesse kohtadesse
Põllusüsteemi eri osad olid ka eri aegadel kasutuses ning osa maad oli alati kesa all. Keldi põlde võidi harida erineval moel. Sageli jäeti põld peale paariaastast kasutamist 10-20 a seisma, siis põletati vahepeal kasvanud võsa maha ja külvati uuesti. Põlde võidi kasutati ka vaheldumisi karjamaadega või väetada laudast kogutud sõnnikuga. Põllupeenarde asukoht fikseeriti enne nende rajamise algust. Vahel tähistati need alguses kivireaga või kividega äärtes. Sinna visati põldudelt koristatud kive, juurikaid, umbrohtu jne, millele kündmise käigus lisandus ka mulda põldudelt. Omaette põllusüsteemiks on põllukivihunnikute väljad. 100 kuni mõnesaja hektari peal võib
annaabi.ee 
