Vitraazid ujutavad katedraali interjööri üle varvilise valgusega. Keskaeges vitraazid võtavad endaalla kokku 3000 ruutmeetrit. Portiukse kohal asuva fonooni süvendatud kolmnurkses ruumis paiknev skulptuur kujutab Kristust aujärjel, teda ümbritsevad püühakud ja inglid. Rikkalike detailidega kolmemõõtmeline teos jätkub karniisidel. Roosaknad kaunistavad läänekülge ja kahe tistlöövi fassade. Gooti katedraalide uhkuseks olevad roosaknad on keeruka kiviraamistikuga teosed ja need on täidetud vitraaziga ja paigutatud nii, et need püüaksid päikesevalgust parimal võimalikul moel. Harilikult asuvad need ristlöövide põhja-ja lõunaseintes ning läänepoolsete esitornide vahel. Kasutatud kirjandus: · Arhitektuur Jonathan Glancey
(IX), lk 43). Need olid segakloostrid, mille juhatajaks oli abtiss. Ordul olid väga kindlad ehitusprintsiibid, mis erinesid pisut üldistest reeglitest, kuid Pirital emakiriku (Vadstenas Rootsis) arhitektuuri täpselt ei järgitud. Ehitati kolmelööviline kodakirik. See oli suurim Tallinna keskaegne kirik (Katariina kirik järgmine). Saledad piilarid, millel tellistest võlvid (kergemad kui kivist). Ilmselt tähtvõlvid, nagu Oleviste kooris. Suured aknad ,,pitsilise" kiviraamistikuga. Lame koorilõpmik. Pühjaküljel nunnade klausuur. Nunnadele oli kirikus puust rõdu, põrandale nad jumalateenistuse ajal ei tohtinud tulla. Alates 16. sst on klooster varemetes. Ilusaim portaal kõrgete tervakaareliste ja ringikujuliste petiknisside ning neliksiirudega. Läänefassaadi perspektiivportaal on kaunistatud Katariina portaalile sarnaste tammelehtedest ornamentidega. Edelanurgas oli kabel ilmselt Birgittale. Niisugune kabel iseloomulik Tallinna
Gooti stiili tuumaks on tugikaar, mille abil saadi konstrueerida kõrgeid ja üha keerukamaid kivivõlve ning luua veelgi suuremaid aknaid. Palma de Malorca katedraali (joonis 19) kesklööv on saanud võimalikuks kivist toetavate kaarte ehk tugikaarte tõttu [17] Tugikaared, kõrged võlvid ja teravkaared tõstsid kloostrid, kirikud ja katedraalid taevasse. Gooti katedraalide uhkuseks olevad roosaknad on keeruka kiviraamistikuga (joonis 20), mis on täidetud vitraaziga ja paigutatud nii, et need püüaksid päikesevalgust. Tavaliselt asuvad need ristlöövide põhja- ja lõunaseintes ning läänepoolsete esitornide vahel. [ibid] Joonis 19. Palma de Mallorca katedraal Hispaanias. [22] 15 Joonis 20. Roosaken Soissons'i katedraalis Prantsusmaal. [1]
annaabi.ee 
