(dornse). Diele ühes nurgas paiknes suur mantelkorsten, ruumi keskel lage toetav emapuu. Laetalad olid kaunistatud ornamentaalsete maalingutega. Seinad olid krohvitud, kaetud puupaneelidega või tekstiiliga. Hilisgootikas ilmusid gobeläänvaibad. Palju kasutati arhitektuurset ornamentikat. Põrand oli puidust või kivist. Suhteliselt palju kasutati tekstiili. Hilisgootikas ilmusid seina- ja põrandavaibad. Neljakandilised kiviraamidega aknaavad kaeti esialgu loomapõitega, hiljem tinaraamidesse asetatud klaasidega, aknapõsed olid hoolikalt töödeldud. Ukseava oli kujundatud teravkaarse astmelise portaalina. Värvid.Gooti ajastu värvipaletti saab enamasti jälgida sakraalhoonetes – katedraalide värvigamma sõltus suuresti vitraažakendel kasutatud tonaalsusest. Kasutati kogu täiskõlalist värvigammat, domineeris sinine kui taevaliku värvi, põhituumiku moodustasidki indigosinine, punane ja kollane(kuldkollane)
äärde. Neli lossi peaaegu külg külje kõrval, Jouy, Sensi, Barbeau ja Kuninganna loss peegeldasid Seine'is oma saledate tornikestega kiltkivikatu-seid. Need neli hoonet täitsid kogu maa-ala Nonaindie-res'i tänavast kuni tsölestiini kloostrini, mille torni teravik väga peenelt esile tõstis nende hoonete katuseharju ja sakke. Mõned rohekaks muutunud hurtsikud, mis nende uhkete hoonete ees vee kohal rippusid, ei takistanud nägemast nende fassaadide ilusaid jooni, nende laiu nelinurkseid kiviraamidega aknaid, nende teravakaarclisi, skulptuuririkkaid portikusi, nende puhtalt 120 tahutud kivist müüride selgeid kante ja kõiki'neid veetlevaid arhitektuurilisi üllatusi, mille tõttu näib, nagu rakendaks gooti kunst igas monumendis uusi kombinatsioone. Nende losside taga laienes igasse suunda, kord müüridest palistatuna ja sakilisena nagu kindlus, kord suurte puude varju kadudes nagu linnatagune maja, selle imelise Saint-Poli lossi päratu
annaabi.ee 
