kus teatud osas on protsess avatud skeemi järgi kuid nt fraktsioon I suunatakse teise purustusstaadiumisse e teise astme purustisse, mis töötab kinnise tsükliga. 3. Kivimaterjalide purustusseadmete liigitus. kivimaterjalide peenestamiseks kasutatavad seadmed jaotatakse järgmiste tunnuste alusel: a) produkti iseloom – purustid ja veskid b) purustusmeetod – staatilise survega ja lööktoimelised c) tööprotsessi iseloom - pideva ja tsüklilise tööprotsessiga. 4. Kivipurustite kasutusala ja liigitus. Kivipurustid on ette nähtud looduslikest kivimitest, tehislikest materjalidest ja kasutatud betoon- ja ehituskivimaterjalidest killustiku tootmiseks. Konstruktsiooni iseärasuste poolest jaotatakse kasutatavad kivipurustid: a) lõugpurustid b) koonuspurustid c) valtspurustid d) vasarpurustid e) rootorpurustid. Igaüks neist omab erinevaid modifikatsioone ja on mõeldud teatud kindlate füüsikalis-mehaaniliste omadustega materjalide töötlemiseks. 5
Plaatide riputustrossid jooksevad juhtplokkidel ja ning on keritud polüspastile. Masina juhthoovad on traktori kabiinis. Iseliikuv plaatvibraator. Koosneb alumisest vibreerivast ning ülemisest amortiseeritud osast. Vibreeriv osa - plaat koos kahe debalanseeritud vibraatoriga on tööorganiks. BETOONIKA: PURUSTID: VIISID:1.puruksvajutamine.2.paindega.3.lõhestamisega.4.löögiga.5.peenekshõõrumisega Kivipurustite konstruktsioonitüübid: 1 lõugpurusti; 2 ja 3 koonuspurusti; 4 valtspurusti; 5 löök-purusti Lõugpurusti: Lähtematerjali purustamine neis toimub reeglina staatilise koormuse meeto-dil, kuid materjali purunemist põhjustavad sisepinged sõltub purusti tööorganite - tööpindade kujust. Purusti tööorganiteks on kaks nn lõuga. Lähtematerjal söödetakse vahetatavate, rihveldatud
). Kulumine hõõrdepaarides sõltub paari hõõrdetegurist, määrimisest, erisurvest ja teistest teguritest, mille arutlemine on väljaspool metallide termotöötlemise temaatikast. On liik, kus metall kulub korduvate löökide ja kohaliku plastse deformatsiooni mõju tulemusena. Nendes tingimustes töötavad sellised detailid nagu raudtee rööbaste ristid, roomemasinate roomikute lülid, kivipurustite lõugad, ekskavaatori koppade hambad, buldooserite noad jt. Nende valmistamiseks kasutatakse suure süsiniku ja mangaanisisaldusega terast 11013 (X120CrMn12)- 1,1- 1,3 %C, 12-13 %Mn. Teras kasutatatakse valatud olekus. Selles seisus terase struktuur koosneb austeniidist ja raua-mangaani komplekskarbiididest (FeMn)3C. Kuumutamisel karbiidid lahustuvad austeniidis ja peale karastamist temperatuurist 1100 0C vette teras saab puhtalt austeniitse struktuuri madala kõvadusega 200 HB