hülgepüük. 2.1 Narva kultuur Narva tüüpi keraamika on Eesti vanim savinõude tüüp, milles eristub kolm lokaalsete erijoontega piirkonda: (1) Kagu-Eesti, (2) Põhja-Eesti ja (3) Lääne-Eesti saared. Ühine neile kõigile on nõude vormimine kitsastest, tihti vaid kuni 1 cm laiustest kumera-nõgusa ühenduspinnaga savilintidest. Mandri-Eestis on savi hulka segatud üldjuhul orgaanilist lisandit: teokarbipurdu või taimi, saartel domineerib mineraalne lisand, põhiliselt kivipurd, tihti koos vähese purustatud taimse massiga. Nõud on olnud koonilised, pisut kaarjate seinte ja terava, mõnikord nibutaolise põhjaga. Neid on olnud erinevas suuruses, kuid rohkem oli siiski suuri anumaid, mille kõrgus oli suuava läbimõõdust kas natuke suurem või sellega võrdne. Mandril esineb ka piklikke liuataolisi väikenõusid. Nõude servad on tavaliselt sirged ja serva suunas õhenevad, lõppedes kumera või teravneva äärega. Saartel on seinapaksus
Eelrooma rauaaja esimesest poolest on Eestis leitud vähe esemeid. Kõige rohkem on leitud ehteid ja savinõukilde, mis on saadud peamiselt varastest tarandkalmetest. Eelrooma rauaaja algul jätkus keraamika areng pronksiaja põhjalt. Koostisest ja nõude suurusest lähtuvalt eristatakse jäme- ja peenkeraamikat. Jämekeraamika nõud on valdavalt suured lamedapõhjalised potid, mis on valmistatud üldiselt jämedama mineraalse lisandiga (enamasti kivipurd) segatud savist. Jämekeraamika koostises oli jämedamat purdu. See oli vajalik selleks, et muuta nõud vastupidavaks kuumutamisele, näiteks keetmisel. Nõude pinnad on riibitud, kaetud tekstiilivajutistega või lihtsalt tasandatud. Joonis 4. Tekstiilkeraamika kild Ornament on võrdlemisi tagasihoidlik, mõnevõrra esineb vaid lohke ja erinevaid täkkeid nõude ülaosas. Peenkeraamika hulka kuuluvad suhteliselt väiksemad kumerapõhjalised
annaabi.ee 
