imetajatest siili, metssiga ning oravat. Taimestik Lääne-Eesti puisniitude uhkuseks on kaunis kuldking, meie looduse suurima ja huvitavama õiega käpaline. Enne kui seemnest saab õitsev taim, kulub 15 aastat. Juuni algusest kuni juulini õitseb kärbesõis väike silmatorkamatuks jääv käpaline, mille tumepruunid õied meenutavad varrel istuvaid kärbseid, õigemini teatavat liiki kaevurherilasi. Südasuvel võib tammede läheduses kasvamas näha tamme-kivipuravikke. Puudest domineerib tamm, põõsastest sarapuu. Juulis võib lagendikel kohata soo-neiuvaipa, väikestel kuivadel platsidel võib siin-seal leida laialehist neiuvaipa. Teerajad ja lagedamad paigad on tumepunase neiuvaiba kasvukoht. Laelatul võib leida ka valget tolmpead. Üksikutena võib kasvada ka punane tolmpea. Mõlemad tunnevad ennast märksa paremini läänesaartel. Valge tolmpea ainukesed mandri leiukohad asuvad just Virtsu ümbruses.
Perekonna puravik liikide jalal leidub alati peeneid soomuseid: kas valgeid, halle, pruune või musti. Tatiku perekonna liikide jalad on pikikiulised või peenelt vaolised; niiske või vihmase ilmaga on nende kübarad limased. Perekond sametpuraviku kübarad on erinevalt eelmiste perekondade liikidest sametjad kuni tihedalt ja madalalt karvased, mõni neist (näiteks pruun sametpuravik) võib olla vihmase ilmaga ka limane. Jalg on neil enamasti kiuline kuni viltjas. Mitu liiki kivipuravikke moodustavad mükoriisat laialehiste puudega, eriti tammega, ja on lubjalembesed, seetõttu on nad meil enam levinud Põhja- ja Lääne-Eestis ning läänesaartel. Viis liiki on II kategooria riikliku kaitse all, need on fechtneri, mõru, kollane ja punajalg-kivipuravik ning lehise-õõspuravik. 11 liiki on kantud Eesti punasesse raamatusse: eelnimetatutele lisanduvad veel mõhk-, saatana- ja kuld-kivipuravik, tahmpuravik, soomuspuravik ja kuldpoorik. Punasesse raamatusse kuuluvate liikide
annaabi.ee 
