siir--segmentkaartest koosnev gooti ornament või dekoratiivse pinnajaotuse motiiv, kaarte arvu järgi eristatakse kolmik-, nelik-, jne- siire (üle nelja on hulksiir). ehisraamistus--gooti akna ülemisse ossa kujunenud rõngastest ja rosettidest ja siirudest koosnev kujundus. ramaaz--oksornament hilisgooti kunstis. Loodusmotiiv murtud nurklikest okstest ja lehtedest. tornikiiver--gooti kirikutel jäi tihti ehitamata, üldiselt olid (kui jõuti valmis) uhked kivipitskiivrid. kimäärid--grotesksed skulptuurid gooti kirikute katustel, kehastavad inimesest välja aetud patte, mis kirikumüüridel tarunud. Võivad toimida veesülitina. gooti stiil--romaano ajastule järgnev stiiliperiood, 12- 16.saj, mille arhitektuuri üldilme on kerge ja graatsiline, meeletult ülespoole pürgiv. Seda võimaldab eriline süsteem teravkaarte, ristvõlvide, tugipiilarite ja tugikaartega.Skulptuur pemiselt seotud arhitektuuriga, ajajärgu lõpul aga omandab religioosne maalikunst
krabi--mugul, lehe-või pungataoline ornament gooti arhitektuuris ja seda jäljendavates stiilides. Esineb ridadena fiaalide, tornikiivrite ja vimpergite kantidel. siir--segmentkaartest koosnev gooti ornament või dekoratiivse pinnajaotuse motiiv, kaarte arvu järgi eristatakse kolmik-, nelik-, jne- siire (üle nelja on hulksiir). tornikiiver--gooti kirikutel jäi tihti ehitamata, üldiselt olid (kui jõuti valmis) uhked kivipitskiivrid. gooti stiil--romaano ajastule järgnev stiiliperiood, 12- 16.saj, mille arhitektuuri üldilme on kerge ja graatsiline, meeletult ülespoole pürgiv. Seda võimaldab eriline süsteem teravkaarte, ristvõlvide, tugipiilarite ja tugikaartega.Skulptuur pemiselt seotud arhitektuuriga, ajajärgu lõpul aga omandab religioosne maalikunst enneolematu taseme ja ulatuse. varagootika--gooti ajastu algperiood, algusega u.1150 Prantsusmaal.