tihti palju tagasilööke, nurjunud püüdlusi ning tunnet, et ollakse teistest kehvem. Väga suur võit on see, kui sellest kõigest üle olla ja selg sirgu edasi minna, sest kõik siin elus on kogemist väärt ning kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks. Muidugi võib see kõik, mis ei tapa, teha ka väga haiget, kuid elu ei olegi ju ainult lust ja naer. ,,Elu on kogemine ja mina olen kogeja" selle Kristo Kiviora mõttetera järgi olen ma siiamaani elanud. Tuleb minna läbi kõigest, kaotamata usku endasse ning tulevikku. Usk ning arusaam kõigest ümbritsevast on muutuv. Mäletan selgesti aegu, kui olin segaduses ja ei mõistnud, miks minu vanemad ei palveta nii nagu seda tegid inimesed televiisoris. Samuti mäletan, et igakord kui nägin musta kassi teed ületamas, koputasin kolm korda vasakule õlale ning lootsin, et midgai halba ei juhtu. Hiljem lisandus minu ebausulaekasse ka kartus 13.
1) maapiir Eesti-Läti-Vene piiri kolmikpunktist Pihkva järveni 2) järvepiir Pihkva, Lämmi- ja Peipsi järvel ning 3) piir Narva jõel Maapiir kulgeb kolmikpunktist Piusa-äärse Võmmorskini üldjoones põhjakirdesse ja mööda Piusat itta, teeb suure kaare ümber Saatse ja jätkub loode suunas Pihkva järve Kulje orglaheni. Värska lahe suudme idakaldal ümbritseb Eesti territoorium enklaavina Venemaale kuuluvat Dubki (Tupka) kaluriküla. Vooluvetest jälgib piir Parmult Kiviora veskini (8 km) Pedetsi jõge, Meeksi oja (5 km ulatuses Vaniku paisjärvest väljavoolul), Piusat (15 km Võmmorski ja Rääptsova vahel), Moložvat (Mustoja; koos Pattina veehoidlaga 6,5 km) ning Kuuleski oja – Kulje lahte (2 km). Piir lõikab Pabra (1,35 km) ja Vaniku paisjärve (0,55 km pikkuse joonena). Eesti poolel on kagupiiriäärsed vallad Võrumaal Misso, Vastseliina ja Meremäe (kokku 31 piiriküla) ning Põlvamaal Värska (18 piiriga külgnevat küla). Venemaa poolel külgnevad
annaabi.ee 
