Antud katses kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 51% algsest kipsi kaalust. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast kook keskmiselt diameetriga 18,6 cm. See on veel viimane piir, mida loetakse normaalkonsistentseks. Katsetatav kips hakkas tarduma 16,5 minuti pärast alates kokkusegamise hetkest ning 18 minuti ja 48 sekundi jooksul tardus see täiesti. Kivinemine erinevatel tingimustel mõjutab painde- ja survetugevust. Katsest oli näha, et katsekeha, mis kivines kõrgemal kuumusel (50oC), oli tugevam, sest selle painde- ja survetugevus olid suuremad (5,74 N/mm2, 15,63 N/mm2) kui selle katsekeha omad, mis kivistus toatemperatuuril (2,79 N/mm2, 3,86 N/mm2). Sellest järeldub, et mida kõrgemal temperatuuril kips kivineb, seda tugevamaks ta muutub. 6. Vastused küsimustele 1) Millised on ehituskipsi põhilised positiivsed ja negatiivsed omadused? Positiivseteks omadusteks on lihtne töödeldavus, vähe töökulu nõudev viimistlus, kergus, ei põle
Läks juba valgeks, läbi akna oli näha, kuidas koit süttis. Oma eite vaadates meenus Jakovile millegipärast, et ta vist kogu elu jooksul teda kordagi polnud hellitanud, polnud haletsenud, kordagi polnud taibanud talle rätikut osta või pulmadest midagi suupärast tuua, vaid oli temaga ainult kärkinud, kahjude pärast riielnud, talle rusikatega kallale tormanud; tõsi, ta ei peksnud teda küll kunagi, kuid hirmutas siiski, ja iga kord kivines naine hirmust. Jah, ta oli tal teejoomise ära keelanud, sest ilma selletagi olid kulud suured, ja naine jõi ainult kuuma vett. Ja ta mõistis, miks naisel oli nüüd niisugune imelik, rõõmus nägu, ning tal hakkas jube. Oodanud hommikuni laenas ta naabrilt hobuse ja viis Marfa haiglasse. Siin oli tõbiseid vähe ja sellepärast ei tulnud kaua oodata, ainult tundi kolm. Tema suureks heameeleks ei võtnud haigeid seekord vastu tohter, kes oli haige, vaid vana velsker Maksim Nikolaits,
kui kipsile lisati vett 52% algsest kipsi kaalust. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast kook keskmiselt diameetriga 18,4 cm. See on veel viimane piir, mida loetakse normaalkonsistentseks. Katsetatav kips hakkas tarduma 29 minuti pärast alates kokkusegamise hetkest ning 3 minuti ja 40 sekundi jooksul tardus see täiesti. Kivinemine erinevatel tingimustel mõjutab painde- ja survetugevust. Katsest oli näha, et katsekeha, mis kivines kõrgemal kuumusel 60oC, oli tugevam, sest selle painde- ja survetugevuse näitajad olid suuremad – 6,02 MPa ja 16,46 MPa, kui teise katsekeha omad, mis kivistus toatemperatuuril – 4,69 MPa ja 12,19 MPa. Sellest järeldub, et kips muutus tugevamaks, siis on vaja et ta kivineks kõrgemal temperatuuril (kõrgem kui toa temperatuur), aga see kõrg temperatuur ei tohi olla kõrgem kui ülem temperatuuri piir, mille juures kips hakkab põlema või kivineb nii kiiresti, et ilmuvad praod. 7
kääpa. Ta ei nutnud enam ega õhanud. Ta vanad sõrmed ainult tungisid pikkamööda Ta mõte oli peatunud. See oli nagu kivi, raske, külm ja liikumatu. Selle vaatlusse kõhedasse liiva, ja ta nägu, ta suu ning silmad puudutasid niisket mulda. Ta hingas sisse võisid kuluda ääretud ajad kui silmapilgud. See oli tuim ning mõttetu mõte: selle lõhna, mis näis tulevat maa sügavusest. Ta muutus otsekui isegi mullaks, kivines "Keda, keda olen ma armastanud, keda matnud, keda leinanud?" kääpaks, lamades selle köhal põrmus oma musta suurräti all. Kuid Maret ei saanud vastust. See oli ema mure, suurem kui kõik mured maailmas. Seda hoovas ema süda, tulisem Ta nägi oma onni minevat mööda ja kaduvat pikka-misi, kuid ta ei liigutanud end. kui miski laotuse all. Selle väljenduseks polnud enam sõnu ega pisaraidki
annaabi.ee 
