Katsetatud liiv jäi RT 33-10386 standardist välja, sest ületas kohati ülemist piiri ja ühtis sellega. Ideaalis peaks aga jääma omadused ülemise ja alumise piiri vahele, mitte neid ületama ega ka ühtima nendega. See tähendab, et viimistluskrohvi tootmiseks pole katsetatud liiv sobilik. 8. Küsimused 1. Betooni täitematerjaliks valitakse liiv eelkõige terastikulise koostise järgi. Liiv peab olema puhas, ei tohi sisaldada huumust, sest see halvendab tsemendi kivinemisprotsessi. Samuti ei tohi liiv sisaldada ülemääraselt tolmu ja savi. Liiva terad peaksid olema kuni 5mm. 2. SO3 sisaldust liivas piiratakse, sest SO3 on väävliühend, mis võib põhjustada korrosiooni. 3. Vilgu sisaldust liivas piiratakse, sest vilgud on vettpidavad. Liiva kasutatakse betooni täitematerjalina kuid liigne vesi muudab betooni nõrgaks. 4. Peenliivade kasutamisel betoonis muutub betooni karkass peenemaks. Seega läheb rohkema koguse betooni valmistamiseks vaja rohkem sideaineid
Muinsuskaitsealuste objektide krohvimisel kasutatakse sageli lubikrohve. Selliseid krohve tuleb teha lubjast, mis on eelnevalt kaua seisnud lubjaaugus. Lubikrohv peab lisaks müüritisele kaitsma ka iseennast. Tänapäeval õhus sisalduvad keemilised ühendid mõjuvad lubjale kahjustavalt. Seetõttu ei ole lubivärvid ega ka lubikrohvid piisava püsivusega. Vanade meistrite poolt tehtud lubikrohvid on püsinud tänaseni põhjusel, et lubikrohvi kivinemise ajal ei seganud nende kivinemisprotsessi agressiivsed kemikaalid. Vajaliku paksusega krohvi saamiseks tuli vanadel meistritel teha viis ja rohkem kihte, kusjuures peale igat kihti tuli anda piisavalt aega tahenemiseks. Ühekordne liiga paks lubikrohvi kiht viib pragude tekkeni. Kaltsiumkarbonaat (lubimördi, -värvi, jt ainete koostisosa) reageerides vihmaveega allasadava väävelhappega moodustab kaltsiumsulfiidi ehk kipsi. Kips reageerides veega paisub ning see protsess on ka üheks fassaadikahjustuste põhjuseks
annaabi.ee 
