Pärnu linn Autor: Nastja Nerobova Kolme kilomeetri pikkune merre ulatuv kivimuul Pärnu mõni vallikraavi osa Pärnu kesklinn Linnamüüri Punane torn Tallinna värav Soojaveeline Pärnu laht Sanatooriumid Veepark Mitme kilomeetri pikkune puhta peene liivaga rand Kaunid pargid Golfiväljakud Lydia Koidula memoriaalmuuseum Lydia Koidula mälestussammas Endla teater Pärnu kontserdimaja Moodne Kunsti Muuseum Pärnu filmi- ja muusikafestivalid Äitah tähelepanu eest!
Tallinn Pihkvale kõige lähemaks sadamaks. 1936.aasta Vanasadamas oli Kaupmehe sillal kerkinud vana aida alusmüüridele moodne reisijatehoone. Terasmööbliga sisustatud majas, mille ehitus oli väga kulukas, oli kõik esmatarvilik – eriruum politsei- ja tollikontrolli jaoks, avar ootesaal kohvik-einelaua, ajaleheleti ja piletikassadega, pakkide hoiuruum ning härrade ja daamide toad. Uussadamas viidi lõpule senise puidust “ühendusmuuli” uuendamine. 304 meetri pikkune kivimuul sai nüüd täies pikkuses tarvitamiskõlblikuks ning selle äärde jäid laevad kas remondiks või talvekorterisse. 7 1938.aastal oli Vanasadama põhjamuulile rajatud raudbetoonist tuletorn koos sadamasuu tulega. Torni kõrgus veepinnast ulatus 17 meetrini. Sadama peavärav kujundati arhitekt Karl Lüüsi projekti järgi, mis oli saanud Veeteede Valitsuse korraldatud konkursil teise koha, kuid osutus paremini rakendatavaks
veoartikliks kujunes ehituskivide transport Pärnu ja Riiga. Moodustati laevaseltse ja kaubeldi laevameistrid. Purjelaevu osteti ja ehitati ise, nii et I maailasõja eel oli kihnlastel umbes 60 laeva. Mehed sõitsid merd nii Kihnu kui ka välislaevadel. 1930-ndatel oli saarel kõige suurem elanikkond ulatudes enam kui 1200 inimeseni. Esimeses maailmasõjas enamik kihnlaste laevu hävitati. Foto 2: Kivilaev 1937. aastal valmis Kihnul kivimuul. Pärast II maailmasõda elas saarel 600 inimest, 378 saare elanikku oli Läände põgenenud. Loodi kalurikolhoos "Nõukogude Partisan". 70ndatel moodustati kalurikolhoos "Pärnu Kalur". 1973. aastal ühendati "Nõukogude Partisan" "Pärnu Kaluriga" ja kihnlaste oma kolhoosist sai "Pärnu Kaluri" Kihnu osakond. 1991. aastal lõpetas kolhoos tegevuse, 21. mail 1992.a. sai Kihnu omavalitsuse staatuse. Kihnu elanikkond kujunes Saare- ja Läänemaalt ning Muhust tulnud eestlastest
annaabi.ee 
