Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Pinnalained on ka ummiklained. Ringlaine Ringlaine korral on lainefrondiks ringjoon. Ringlained on ristlained. Ringlained tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse kiirusega. Ringlaine tekib siis kui visata kivi vette või kui part ujub vees. Ruumilaine Ruumilained esinevad Maa sisemuses. Ruumilained jaotatakse omakorda kaheks liigiks - piki- ja ristilained. · Pikilainete puhul toimub kivimosakeste võnkumine samas sihis leviva laine suunaga. · Ristilainete puhul toimub osakeste võnkumine risti laine levikusuunale Ristilained ei levi vedelas keskkonnas. Pikilained on kiiremad kui ristilained. Ruumilainete leviku kiirus Maa sisemuses sõltub otseselt keskkonna omadustest, eelkõige tihedusest mis on määratletud seal esinevate kivimite ja mineraalidega, nende faasiliste olekute ning kristallstruktuuriga. Need omadused otseses sõltuvuses Maasisese
igasugune veetarbimine: · Joogiveeks · Tehniliseks veeks tööstuses · Maavarade kaevandamine · Maade kuivendamine · Maade niisutamine · Hüdrotehniline ehitus · Põhjavee kaitse. Põhjavee kaitstus ennekõike reostuse eest sõltub sellest kui pika teekonna peab reoaine läbima enne kui ta põhjavette jõuab. Pinnasevee puhul siis aeratsioonivöö paksusest ja selle koostisest. Olulised on nii filtratsiooniomadused kui ka kivimosakeste keemilised ja füüsikalised omadused. Mida paksem on aeratsioonivöö ja mida suurem on selle savisisaldus, seda paremini on pinnasevesi kaitstud. Kuna survelised põhjaveed toituvad pinnasevetest. Siis oleneb lõppude lõpuks nendegi kaitstus pinnasevee kaitstusest. Pumpamine tähendab veetasemete alanemist. Kui möödunud sajandi alguses tõusis Tallinnas Koplis puurkaevust vesi paar meetrit üle maapinna, siis nüüdseks on see mitukümmend meetrit allpool
Pinnalained ei levi Maa sisemuses, kuid seda teevad ruumilained. Ruumilained jaotatakse omakorda kaheks liigiks - P (piki) ja S (risti) lained. Eri tüüpi seismiliste lainete levikukiiruste mõõtmine võimaldab ehitada seismiliste lainete ajalise kulgemise graafikut laine allikast ning määrata seega maavärina asukohta. Tuginedes P ja S lainete saabumisaegade vahele arvutatakse allika kaugus ja asukoht leitakse graafiliselt 5. P ja S lained nende olemus? P-lainete puhul toimub kivimosakeste võnkumine samas sihis leviva laine suunaga. S-lainete puhul toimub osakeste võnkumine risti laine levikusuunale. P-lained vaadeldakse kui keha mahu ja S-lained kui keha kuju muutusega seotud deformatsioone. Seetõttu ei levi S-lained vedelas keskkonnas (vedeliku kuju muutmisel ilma, et muutuks vedeliku ruumala ei teki elastseid deformatsioone). P-lained kiiremad kui S lained s.t. jõuavad enne sesmograafini. 6. Maa siseehituse peamised sfäärid (maakoor, astenosfäär, vahevöö, välis- ja
Morfoloogiliselt eristatakse kaht põhilist kurru liiki: a) antiklinaal e. kohr (anticline e. anticlinal )- on kihiliste kivimite ülessuunatud paine. b) sünklinaal e. vaond (syncline e. synclinal) - kihiliste kivimite paine on suunatud allapoole. Lõhed ja murrangud *nii lõhed kui ka murrangud on rebendrikked s.t. rikked mis tekivad haprate deformatsioonide e. kivimi purunemise tulemusena. *lõhede puhul ei ole toimunud kivimosakeste nihkumist teineteise suhtes, murrangutes on aga lõhet mööda toimunud maakoore kivimplokkide nihkumine teineteise suhtes. *lõhed ja lõhesüsteemid esinevad pea et igas kivimite paljandis olles tunnistajateks kunagi siin levinud regionaalsetest tektoonilistest pingetest (ka Eestis). Murrangu struktuursed elemendid 1) pind mida mööda kivimplokkide nihkumine toimub nimetatakse murrangu pinnaks e. murrangu lõheks ka siirdepinnaks (inglise k. fault plane, fault surface)
annaabi.ee 
